raskem 25- Seller Sarikaline 2 +18-+20 -10 parasniiske- 6,5 Kaunviljad 30x50 keskmise raskusega 3,0- 8- huumusrikas Kurk, kartul, 4,0;2,0- 12x25- Söögipeet Maltsaline 2 +20-+25 -3 neutraalne- 6,6-7,2 peakapsad 3,0 30 Lehtpeet Maltsaline 2 40- eelistada Ei sobi 50x20-
Aed-merikann Armeria maritima `Varretu` 5 cm mai-juuli Lillakasroosad, kiviklibune päikseline ilma õievarteta või liivane muld Aed- päevaliilia Hemerocallis `El Desperado' 60-80 cm juuli-august Helekollased, Huumusrikas Poolvarju- veinipunase aiamuld line ja joonega õie ser- päikseline val ja veinipu- nase laiguga
Aster alpinus · Kõrgus umbes 30 cm · Õitseb juuni juuli. Lillad õied. · Sobib vett läbilaskev muld. · Sobib kiviktaimlasse, peenra- ja äärislilleks Arendsi astilbe Astilbe x arendsii Arendsi astilbe Astilbe x arendsii · Mõned sordid: 'Rheiland' , 'Weisse Gloria' · Kõrgus 40-70 cm. · Õitseb juuli august. Erinevat värvi õitega. Enamlevinud sordid on roosakad või valged. · Sobib parasniiske huumusrikas muld · Pikaealine, põuakartlik. Sobib avalikele haljasaladele. Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii · Kõrgus 15-25 cm. · Samblataoline padjand. · Õied väikesed,valged, punased, roosad. Õitseb mais juunis. · Päikseline kuni poolvari. · Parasniiske huumusrikas muld. · Kasutamine: kiviktaimlas, püsilillepeenra eesäärele, surnuaiale. · Kevadel päikese eest varjutada. Bergeenia Bergenia
NIIDUD Niit Elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ja mis enamasti on tekkinud ning säilivad tänu niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit
Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega. Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks Sordid - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või " The Pearl", Achillea tomentosa - karvane raudrohi "Aurea" Roomav akakapsas (Ajuga reptans) Levinud Euroopas, Aasias, Aafrikas. Taim on püstine ja madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel. Sortidest ,,Burguny Glow", ,,Multicolor", ,,Arctic Fox, ,,Pink Elf", ,,Black Skallop" NB
Niit Kristel-Heleri Järvi Niit • Niit on rohumaa.Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidul niidetakse pidevalt heina. Niit on väga liigirikas elukooslus. Elutingimused niidul • Palju valgust • Tuulisem kui metsas • Sademete mõju on karmim kui metsas • Sage niitmine, tallamine • Huumusrikas muld • Tihe rohustu • Inimmõju (väiksem kui aias ja põllul) • Suur temperatuuri kõikumine Niitude jagunemine • Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul • Lamminiidud -jõgede, järvede kallastel • Looniidud - paepealsetel aladel Inimtekkelised niidud • Puisniidud – • pooleldi mets, • pooleldi niit ! ! • Kultuurniidud –
kihtideni. Kartulikasvatuseks ei sobi mehhaniseeritud koristamine,sest kive on palju. Rähkmuldade piirkonnas evivad puisniidud ja salumetsad.Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Huumushorisont on huumusrikas ja struktuurne, tavaliselt hallikasmusta värvusega. Rähkmullad on paksema huumusekihiga ja rohkemate toitainetega,seega neid alasid peetakse põldudena. http://stage.estonica.ee/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Pinnakate_ja_mullad/ http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf
Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisavalt sademeid, palju päikesepaistet jne. Hõreda asustusega on piirkonnad, kus on aastas vähe sademeid (kõrbed) või on väga pikk kuivaperiood, väga suur õhuniiskus (ekvatoriaalne kliima), kogu aasta madal temperatuur (polaaralad). Mullad. Tiheda asustusega on suurte jõgede deltad (Niilus, Ganges jt), kus on kujunenud paks ja huumusrikas mullakiht, see on olnud eelduseks põllumajanduse arengule. Taimestik Hõreda asustusega on okasmetsade, vihmametsade alad, samuti kõrbed. Tihe asustus on lehtmetsa ja rohtlavööndis. Maavarad Maavarade kaevandamispiirkondadesse on kujunenud tiheasustusega alad: Rein-Ruhri piirkond, Donbass, Lõuna-Uural jt. Eeslinnastumine – eeslinnade kasv suuremate linnade ümber. Vastulinnastumine – inimeste lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse.
PIRET SEEDRE MIS ON NIIT? Niit on rohumaa. Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud viljakat mulda vajavad mitmeaastased taimed Niidutaimedel on varuained maa aluses osas: risoomis mugulas sammasjuures KÄPALISED Eesti orhideed Hall käpp Kaunis kuldking PUHMIKUD Kerahein Maarjahein PUTUKAD NIIDUL PUTUKAD
seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus vähenõudlik, kuid eelistab viljakat Valge peakapsas ristõielised mulda kuni 25 cm huumus- ja toitaineterikas, Punane peakapsas ristõielised küllaldaselt niiske kuni 25 cm väga viljakas, huumusrikas, rohkelt Lillkapsas ristõielised niiske, päikesepaisteline 50 cm Rooskapsas ristõielised leplik, kuid eelistab viljakat mulda 30-90 cm Sobib tavaline keskmiselt väetatud Pekingi kapsas ristõielised aiamuld 30-60 cm kasvab mullal, mis ei ole liiga kuiv ja mis sisaldab piisavalt huumust,
ainult noorelt Harilik Mets ja puisniit Värskelt ja noorelt murumuna valge, valmides viljakeha pruun Kausjas Leht- segamets, August, september, maatäht huumusrikas pind haruldane kuju Soomus- Prahipaik, park, Söödav noorelt, tindik haljasala, parim marineeritult metsaserv Kitsemampel Okas- ja Hea söögiseen, segamets, männik parim kõigena
õisikus. Õitseb augustis septembris (hiline õitseja) ja kõrgus on 80...100 cm. • hea varjuaia taim viljaka, vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohale. ASTILBE X ARENDSII – ARENDSI ASTILBE • tumerohelised pealt läikivad lehed ja õied on koondunud pikkadesse kobarjatesse külgharudega õisikutesse. Sordid erinevad üksteisest ‘Erik peamiselt õite värvi, a’ puhma kõrguse ja õitseaja poolest. • Parasniiske huumusrikas muld. Pikaealine, põuakartlik. Sobib avalikele haljasaladele ASTILBOIDES TABULARIS - LAUDLEHT • Kuni 30 cm kõrgune mitmeaastane taim, karedate, kuni 70 cm läbimõõdus elastsete lehtedega, mis asetsevad pikkadel tugevatel vartel. Õied pisikesed, kreemid, pöörisjas kuni 25 cm pikkuses õisikus, õitsemise lõpus kaardunud. Õievars kuni 150 cm pikk. Õitseb juulis 25-30 päeva. Risoom pindmine, jäme, roomav. • Kasvukoht: parim koht on poolvarjus
Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum puuliik on kuusk. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuuri erinevused päeval ja öösel väikesed. Moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Muld laanemetsas Iseloomulikud on keskmise sügavusega ja sügavad leetunud mullad, sageli ka gleistunud. Viljakas muld on kujunenud savikatel moreenidel, liivsavimoreenidel. Valitsevad keskmised niiskustingimused. Lubjavaene Huumusrikas Kõduhorisont on õhuke, huumushorisont karbonaatsel lähtekivimul tuse. Aineringe on kiire. Puurinne Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Arukask Arukask Harilik tamm Harilik haab Kuusk Vajab viljakat mulda, kuid vähe valgust. Eestis levikult kolmandal kohal (I mänd, II kask). Puudub jäme sügavale tungiv peajuur. Võra tihe, okkad ja oksad paiknevad tihedalt
kasvatatakse kokku 400 000 ha ehk 4000 km2 Hernes: Väike-Aasiast, parasniisked ja mõõdukalt tihenenud mullad, soe parasvööde, valgusnõudlik, talub lühiajalist kuivust, pole kasvutingimuste suhtes nõudlik, kunagi oli suur valguallikas, tolmneb enne õite avamist, harilik hernes on sümbioosis mügarbakteritega, hernes tõstab mullaviljakust, sest herne juuremügarad seovad õhu lämmastiku Uba: Kesk-Ameerikast, 12-14ºC, huumusrikas muld, soe parasvööde, soojalembeline, pole valgusnõudlik Kurk: Põhja-India, 12-15ºC algab idanemine, 20-30ºC kasvab, niiske ja viljakas muld, soe parasvööde, soojanõudlik, vajab niiskust, palju valgust ei vaja Mõnukultuurid Ei ole vajalik eluks, kasutatakse jookides, toitudes, uimastites, suitsetatakse Kohv: Etioopiast, ekvatoriaalne ja lähiskekvatoriaalses kliimavöötmes, kasvatajad: Brasiilia, Vietnam, Ameerika; vee ja tee järel tarbituim jook maailmas
kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mulla pindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju. Reti Soovik 10a klass
õiekobarad. varjus õitsevad vähem. Oksad on väga haprad. Kiirekasvuline. Värd-ebajasmiin (Philadelphus) 1-1,5m kõrgune ümarmunajas hübriidliik, väiksemate ja tumerohelisemate lehtedega kui eelmine liik. Õied tugevasti lõhnavad. varjus õitsevad vähem. Puishortensia (Hydrangea) Kuni 1,5m kõrgune põõsas. Lehed on pealt paljad, alt nõrgalt karvased ja sinakad. Õied on valged, kumerates õisikutes. Õitseb juuni lõpust juuli alguseni. niisked, huumusrikas ja rammus muld. Päike kuni poolvari. Noored taimed ei talu lubjarikast mulda. Helesiniste õitega hortensia saamiseks peab muld olema happeline, selleks tuleb taime kasta alumiiniumsulfaadi 2% lahusega. Aedhortensia (Hydrangea) Kuni 2m kõrgune ümara võraga põõsas. Lehed pealt tumerohelised hõredalt karvased, alt heledamad ja roodude kohalt tihedalt karvased. Õied rohekasvalged, hiljem roosakad, pikkades laikuhikjates pööristes juulis septembris. Põõsast noorendatakse
mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. Inimtegevus positiivne mõju- keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju- erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st saastamine) 3. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad. . 4. mustmuld- metsarohtla- ja rohtlavööndi mullatüüp; huumusrikas ja paksu huumushorisondiga (kohati üle 1m) teralise struktuuri ja suure veemahutavusega toitaineterohke liivsavi- ja savimuld. Punamuld- punane ja punakaspruun huumusevaene muld, mis sisaldab rohkesti raja-ja alumiiniumiühendeid; levib lähistroopikas, troopikas ja ekvaatori lähedal. Leetunud muld- lubjavaesel lähtekivimil (liivasel alal) kuiv või parasniiske muld. Iseloomulik on happeline reaktsioon ning valkjashall leet- e väljauhtehorisont, mille all on
Lehed lühikarvalised Kõrge temp ja kuumus Koduhoovis sobib hästi vahekultuurina või iseseisva lõhenevad) päeva) Ümarikud, lapikümarikud muudavad vilja puiseks huumusrikas, parasniiske, kultuurina Kasutada katteloori (väldib Koristatakse valikuliselt Koose värv, valge, kollane, Väga niiskusnõudlik õhku ja vet läbilaskev muld Sobib kasvatada enne kurki, maakirbu ja redisekärpse Läbimõõt peaks olema 1,5cm
NSV Liidus toodeti maisikombaine Hersonets, mille tootlikkus oli 0,7–1,5 ha/h https://youtu.be/Eijxf1cWmTg Pilt 2. Hersonets Kasvutingimused Optimaalne kasvutemperatuur +20…+24°C , seemnete idanemiseks vaja +8 °C Kasvuaeg varieerub olenevalt sordist 70-210 päeva Sobivad soojapõhjalised mullad reljeefi kõrgemal osal Põllu madalamad osad ja lohud maisile ei sobi, tihendatud mullaga maisi saagikadu kuni 25% Muld huumusrikas, hea struktuursusega, vähese umbrohu sisaldusega viljakas mineraalmuld, liivakas, mille pH on 6-7,5 Sordivalikut mõjutavad tegurid Külmataluvus Tõlvikute osatähtsus kogumassist Kiudaine ja kogu massi seeduvus Tärklise osa kuivaines Kiire algareng Hea seisukindlus Külvamine Enne künd või sügavkobestamine Sobiv külvisügavus on 4-6 cm, sõltuvalt seemne suurusest ja mulla lõimisest, reavahe 70-80 cm Pilt 3
suuri masinaid, sest mullad on sel perioodil harimisõrnad. Parasniisketel deluviaalmuldadel (D) ei pea väetist väga kasutama, sest sellele on kantud kõrgendikelt alla uhutud materjali, mis on viljakam kui kõrgematel aladel. Gleistunud deluviaalmuldade (Dg) puhul ei ole vaja (liigset) niisutamist, kuna alad asuvad künkliku reljeefiga aladel nõlva jalamil ja seal esineb liigniiskust. Väetist ei pea kasutama palju, sest sellel asub huumusrikas kiht. Boniteedi määramine LP - 48 lähtehindepunkti LPg - 41 lähtehindepunkti Enamlevinud mulla osatähtsus Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Kasutatud materjalid 1. Asi, E., Kõlli, R., Laas, E. Põllumaade metsastamine. 2004. Keskkonnaministeerium Tartu. 2
9, joon.10) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25-30 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, tihe, maapinda kattev puhmik. Lehed: tumerohelised, pronksjad, läikivad. Õied või õisikud: heleroosad, dekoratiivsetes kaarjates õisikutes. Õitseb juulis-augustis. Liigi eritunnused: pikaealine, põuakartlik, kasvab aeglaselt. Kasvukoha nõuded: eelistab poolvarju, kuid kasvab ka päikeselises kohas. Sobib huumusrikas parasniiske muld. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, veekogude ääres, aktsenttaimedena, kiviktaimlates, äärislillena, taimekonteinerites. Joonis 9. Lihtlehine astilbe (http://www.colesvillenursery.com/plant/astilbe-simplicifolia-sprite) Joonis 10. Lihtlehine astilbe Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Lihtlehine astilbe 'Sprite'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=276&cid=123. 04.08.2013. Heritage perennials. Astilbe simplicifolia 'Sprite'. Kättesaadav
(MacDonald, Barrett, 1993) Tüvepikkus 11-16 cm, kaal 60-130 g. Hambavalem 3143, hammaste arv 44. (Kirk, 1990). 2) Ecology Elupaik. Arvukas lehtmetsades, põldudel, looduslikel heinamaadel ja karjamaadel. Väldib kivist, liivast ning liigniisket pinnast, sest ei suuda seal korraliku urusüsteemi rajada, samuti väldib happelisi muldi (pH alla 4,4), kus puuduvad mutile toiduks sobivad vihmaussid. (MacDonald, Barrett, 1993) Kõige rohkem meeldib talle lehtmetsa huumusrikas muld või muruga kaetud pinnas (kaasaarvatud aiamuru või golfiväljak). (Hageström, 2010) Toitumiskäigud on tavaliselt 1-5 cm sügavausel, on ka sügevamaid ja 2-3 korruselisi käike (Kirk, 1990). Käikuse süsteem võib olla paarsada meetrit pikk (Hageström, 2010). Alalisema kasutusega urud paiknevad kuni 100 cm sügavusel või veelgi sügavamal pinnases (harva otse suuremate mutimullahunnikute all). Lisaks on mutil 1 või mitu magamiskambrit, mis on
vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Muldade kasutussobivus- Leostunud mullad- Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad. Leostunud mullal on suur veehoide- (kuni 200 mm) ja produktsioonivõime (kuni 28 t/ha), ta on alustega küllastunud ja neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,5–4%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid muldi (III–V klass). Teravili 25-30 ts ha-1 Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha Leetjad mullad- Sobivad kõikidele kultuuridele. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad. Leetjas muld on neutraalne või happeline üksnes profiili ülaosas, ta on alustega küllastunud,
Kindlasti katteloor. Kastmine on tähtis.otsekülv avamaale. Kastmine hommikul, et öhtusk ära kuivaks. Hea taim eelviljaks teistele.Kasvatada kattelooriga või katteloor+mults- umbrohutõrje, kastmine, väetamine ja haiguste tõrje. 10)Söögisibul talub öökülma. Eelistatud päikesepaistelisi kohti. Kerge lõimisega mullad. Võimalikult umbrohu vaba muld. Mulla pH 6,5...7 vahel. Saagikus sõltub istutus tihedusest. 11) Porrulauk Sobib huumusrikas parasniisek muld. Mulla pH 6,5..7,5. Lämmastiku vajadus suur. Istutatakse kassetis. Umbrohutõrje, kastmine ja muldamine 2..3 korda. 12)Küüslauk kümakindel. Huumusrikkad parasniisekd mullad eelistatud. pH 6...7. istutusaeg taliküüslaugul septembri lõpp- oktoober. Istutus sügavus 5-6 cm. Suviküüslaugul aprilll- mai. Istutusspgavus 2-3 cm. Kevadel kindlasti umbrohutõrje. Saagikus 80-100 t/ha
põhupall. See tuleb tiiki asetada kevadel. (Lepik et all. 2008) Tiigi rajamine Tiigi ehitamine võib olla kulukas. Elupaigana hästi toimivaid ja kauneid tiike on siiski võimalik luua ka lihtsa ehituse ja minimaalsete kaevamistöödega, nt kui õnnestub üle ujutada juba olemasolev liigniiske ala. Seejuures ei tohiks rikkuda väärtuslikke märgalakooslusi. (Lepik et all. 2008). Kaevetööd Kaevetöid tuleb alustada tiigi keskosast, liikudes järjest servade poole. Kõige pealmine huumusrikas mullakiht tuleks ladustada eraldi selleks, et saaks seda hiljem kasutada pervede haljastamiseks. Liigniiskes kohas võib osutuda vajalikuks vesi kaevekohast enne ära pumbata. Selleks tuleb rajada šaht. Märg väljakaevatud pinnas tuleb enne laialaotamist muldesse nõrguma tõsta. Kaevamisega ei tohi rikkuda juba loodusliku ilmega ja väärtuslikke märgalakooslusi. (Mauring 2001). Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine Vältida tuleb suures mahus pinnase äravedu
Leetjad mullad on neutraalsed või happelised vaid profiili ülaosas, nad on alustega küllastunud, huumusesisaldusega 2,54%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamullad. Leostunud mullad Karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld. Huumushorisondi A all asub savistunud B-horisont. Kihisemine algab lähtekivimist, harvem B-horisondi allosast. Leostunud mullad on suure veehoide- ja produktsioonivõimega, ta on alustega küllastunud ja neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,54%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Üks Eesti parimaid muldi. Leetjaid ja leostunud muldi on kõige rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis. Soomullad Mullad, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Soomuld tekib glei- või leet- gleimuldadest maismaa soostumisel või veekogu põhjast või pinnalt kinnikasvamisel. Soomullad
Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, mullaviljakuse kandja -- huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid: · Kamardumine -- huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis muldades; · Savistumine -- murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub saviosakestega;
Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, mullaviljakuse kandja — huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid: • Kamardumine — huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis muldades; • Savistumine — murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub saviosakestega;
helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/aster-alpinus-alpi-aster-46 1.5 Astilbe(Astilbe) Konkreetne liik: Arendsi astilbe( Astilbe Arendsii) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 80...100 cm Taime välislaadi kirjeldus: kõrgekasvuline, tihe püstine puhmik Lehed: Lehed on tumerohelised, pealtpoolt läikivad Õied või õisikud: õitseb juuli-september, Õied suurtes õisikutes, rikkalik õietoonide valik Liigi eritunnused: eestis kõige rohkem levinum sort Kasvukoha nõuded: Niiske, jahe, huumusrikas ja happeline muld. Poolvari või vari. Kasutamine haljastuses: ilutaimena, vabakujulise rühmana veekogu äärde. Kasutatud kirjandus: http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=966 http://plantest.eu/epood/liigikirjeldus-astilbe http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/astilbe_x_arendsii_amethyst_arendsi_astilbe_amethyst.html http://www.neevaaed.ee/tooted/?category=1&product_id=1466 1.6 Bergeenia (Bergenia) Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia)
PIHLAKAS Sorbus Mullastik- vähenõudlikud Niiskus- Valgus- täisvalgus ja poolvari Haljastusväärtus- Paljudel liikidel ja sortidel on haljastuslik tähtsus Puu võra- Lehed- vahelduvate liit ja lihtlehtedega Õied- väikesed, kahelisugulised, valged kuni kreemikad, lõhnaga ja ilma Viljad- marjataolised õunviljad, kerajad kuni ovaalsed, valminult punased, kollased, pruunid või sinised Kasutatakse meditsiinitööstuses EBAKÜDOONIA Chaenomeles Mullastik- huumusrikas saviliiv või kergem värskem liivsavimuld Niiskus- põuakindlad Valgus- vajavad valgust Haljastusväärtus- Tähtsad haljastustaimed Lehed- suured abilehed Õied- suured, punased kuni valged, kas üksikult või 2-6 kaupa Viljad- suured õunviljad, rohelised, kollased Kasutatakse toorainetööstuses TOOMPIHLAKAS Amelanchier Mullastik- vähenõudlik 6 Niiskus- Valgus- poolvari
kuivada. Vihmametsade kaktuseid on soovitav igal aastal ümber istutada. Kui õhk on kuiv, siis võiks taimi sageli piserdada. Kuivaa kliima kaktused vajavad suvel sagdast kastmist, kuid talvel eelistavad nad täiesti kuivas olla. Kui kevadel kastma hakata, siis elujõuline kaktus taastab kiiresti oma loomuliku vormi ja hakkab kasvama. [2. Internet] 3.4 MULLA KOOSTIS JA VÄETAMINE Muld peaks olema huumusrikas ja happelise reaktsiooniga. Kõige lihtsama, kuid täiesti kõlbuliku mulla saab tavalisest hästikõdunenud kompostist ja jämedateralisest liivast. Savikas muld ei ole hea, see on liiga niiske ja umbne. Enne kasutamist on mõistlik liiv läbi pesta. Kindlasti tuleb seda teha, kui liiv pärineb mererannast. Mõlemaid tuleks võtta võrdsetes kogustes ning hästi läbi segada. Kõik taimed kasvavad kiiremini, kui neid väetada. Nii ka kaktused. Neid võib väetada
Kraavi kõrvale rajatavatele tiikidele on iseloomulikud: o üldjuhul madalamad loomiskulud kui kraavile rajatavatel tiikidel o väiksem tundlikkus reostuse suhtes o lihtsam vee läbivoolu tagamine Mõlemaid, nii kraavile kui selle kõrvale rajatavaid tiike saab luua lihtsa sängi kaevamise või veepinna tõstmisega kunstlike pervevallide loomisega. Kaevetööd aevetööd Alustada tuleb tiigi keskosast, liikudes järjest servade poole. Pealmine huumusrikas mullakiht tuleks ladustada eraldi, et seda saaks hiljem kasutada pervede haljastamiseks. Liiga märjas kohas võib osutuda vajalikuks vesi kaevekohast enne ära pumbata. Selleks rajatakse šaht. Märg väljakaevatud pinnas tuleks enne laialaotamist muldesse nõrguma tõsta. Kaevamisega ei tohiks rikkuda juba loodusliku ilmega ja väärtuslikke märgalakooslusi. 7 Väljakaevatud pinnase är
0 paas kõrgemal kui 30 cm; A horisont huumusrikas, Kh´, Khg´, Gh´ - väga õhukesed A<10 cm Gh 1 allosas rähkne ja keeb; valdavalt rls ja rsl; profiil A (AT,
tulemusena tõuseb ka taimede vastupidavus haigustele ja kahjuritele. Hästi arenenud taimed suudavad ka paremini konkureerida umbrohtudega. Hoolikas mullaharimine on efektiivseks kahjustajate tõrjemeetodiks. Minimeeritud harimisviisid nagu otsekülv kõrde, kuigi nad vähendavad töökulusid, soodustavad samuti kahjustajate säilimist ja populatsioonide kujunemist mullas. Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik sõmeraline hea struktuuriga huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada sobiva külvikorra, orgaaniliste väetiste andmise ja õige harimisega. Põhilised võtted: 1. Viljavaheldus - peab jälgima, et samale põllule järgmine aasta ei külvata selliseid kultuure, mis sinna ei sobi · Rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu
Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreentasandikel. Gleistunud rähkmullad paiknevad nõrgalt lainjate moreentasandike madalamatel osadel. Rähkmuldasid iseloomustab tugev karbonaatsus, tunnuseks on keemine kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest kannatab kevadeti ja sügiseti lühiajaliselt liigniiskuse all ning on sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Rähkmuldade huumushorisont on kaltsiumirikkuse tõttu huumusrikas ja struktuurne. Varis laguneb kiiresti ja mullapinnale ei moodustu looduslikus olekus tüsedat kõdukihti. Gleistunud rähkmuldadele on iseloomulik vahelduv niiskusreziim ja need mullad kannatavad suvel tihti veepuuduse käes. Väike veemahutavus on nende muldade produktiivsust piiravaks teguriks. Taimekasvu seisukohalt on rähkmuldade suur huumuse- ja lämmastikusisaldus soodsamad kui suuremal osal teistel muldadel. Rähkmullad on vastupidava struktuursusega ning
tagant täismineraalväetistega. Sügisel tuleks kasutada fosforväetist, kevadel lämmastikväetist. Kevadel, sügisel ja talvel hoitakse rosmariini jahedas toas, aknalaual, suvel aga, kui on olemas aed, võib ta istutada aeda või rõdule päikese kätte. Varakevadel tuleks rosmariin ümber istutada värskesse mulda. Uus istutuspott peab olema pisut suurem eelmisest, korraliku drenaažiga, kuna rosmariin ei talu liigniiskust. Muld peab olema viljakas, lubjarikas, hea vee läbilaskevõimega, huumusrikas. Rosmariin kasvab ka kuivades liivastes muldades. Mida madalam on talvine toatemperatuur, seda rikkalikumalt rosmariin õitseb. Rosmariini kärbitakse paremaks puhmastumiseks, jättes alles 3-4 sõlmevahet eelmise aasta kasvust. Kui täiskasvanud rosmariini võrsed jäävad lehtedest paljaks, viiakse märtsis- aprillis läbi noorenduslõikus. Õisi kogutakse õitsemise perioodil (kestab 20-25 päeva). Noori võrseid lõigatakse koos õitega (kuivatatakse ja kasutatakse ravimiseks)
(10-20 cm) ja keskmise sügavusega (20-30 cm) muldadeks. Rähkmuldade tunnused: kihisemine (reageerimine HCl-ga) huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud mullaprofiil ja hea looduslik drenaaž . Sõltuvalt korese kujust ja päritolust tehakse vahet rähk- (teravaservaline kores), veeris- (kores ümaraservaline) ja klibumuldadel (kores ümaraservaline ja lapik). Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Huumushorisont on huumusrikas ja struktuurne, tavaliselt hallikasmusta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimkate on väga liigirikas, kuid suhteliselt kidur. Pruunika värvusega Bw horisont on moodustunud murenemisproduktide sekundaarsete savimineraalide ja mullatekkesaaduste kuhjumisel kohapeal. Lähtekivimiks on tavaliselt kivised ja karbonaatsed moreenid, piiratud ulatuses ka karbonaatsed liivad, savid ja liivsavid. (Eesti muldadest põllumehele, lk 10)
Peltiphyllum peltatum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60 - 150 cm, lõpplaius 50 - 100 cm Taime välislaadi kirjeldus: jõuline, massiivne Lehed: vihmavarju meenutavad kilpjad lehed, suured ümarad, veidi hõlmised hambulise servaga pikarootsulised kuni 50...60 cm läbimõõduga Õied või õisikud: roosakasvalge poolkerajas õisik Õitsemine: mais, enne lehti Liigi eritunnused: sügisel omandavad lehed punaka värvuse, talvekindel Kasvukoha nõuded: päike/poolvari, huumusrikas muld, vajab suurt kasvukohta, ei talu kuivust Kasutamine haljastuses: veekogude ääres, kuid sobib ka varjuaeda ja lillepeenardele Joonis 16. Kilpjas kilpleht (http://www.rohelineaed.ee/public/files/Pysik%20Darmeria%20peltata.jpg) 20 Joonis 17. Kilpjas kilpleht 21 Kukekannus (Delphinium) Konkreetne liik: aed-kukekannus (Delphinium cultorum)
Kasvuaegse hooldamise peamised võtted on närtsinud õite eemaldamine, kuivaperioodidel kastmine, samuti aegajalt väetamine. Suurimad ohud kurerehale on teod, nälkjad ja jahukaste. 17. Käoking Käokingad on tugevakasvulised kõrged rohttaimed, mille risoom on muguljas. Lehed on sõrmjagused ning nende hõlmad omakorda jagused. Sinised, valged, valge-sinise kirjud või kollased õied on püstistes tipmistes õisikutes. Sobib päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht ning kergem, huumusrikas, parasniiske ja vett läbilaskev muld. Käokingad on vähenõudlikud ning võivad uuendamata kasvada aastaid samal kohal. Käokingi kasutatakse püsilillepeenras ja murus, vabakujulise rühmana. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda. 18. Leeklill Perekonnas 67 liiki, mille looduslik leviala on Põhja-Ameerikas ja Aasias. Leeklilled on madalad kuni kõrged üheaastased rohttaimed või püsikud. Madalakasvulised leeklilled on
Jõulukaktus armastab kasvuajal sooja, niiskust ning rammusat mulda. Talle ei meeldi kuiv kasvukeskkond ning temperatuuri kõikumine. Õiepungade moodustumisel on soovitav hoida 11 15-20 kraadises soojuses; peale õitsemist 6-8 nädalat 10-12 kraadises ruumis (kuid valges). Märtsist algab teine kasvuperiood ning siis tuleks hoida teda taas jahedamas. Juulist võib temperatuur tõusta 18-20 kraadini. Sobiv muld on vett läbi laskev, huumusrikas ja kergelt happeline. Hästi sobib näiteks kompostmuld, millele on lisatud liiva. 5.3 Valgusnõuded Poti võib panna põhjasuunda avanevale aknalauale, kus jõulukaktus saab piisavalt valgust, kuid samas on kaitstud ereda lõunapäikese eest. Liigse valguse korral värvuvad lehed pruunikaks ja muutuvad kortsuliseks. Taime lülide närbumine või kollakaks tõmbumine annab märku, et valgus on liiga tugev või muld kuiv. Öösel soovib pimedust. Juulis-augustis võib
Valgevene. Kuigi Musta mere lähedus on peaaegu käega katsutav, ei jooske Moldova riigipiir siiski mööda merevett. Piirid asuvad enamjaolt mööda pikki jõgesid - Dnepr ja Pruti. Pinnamood on Moldovas küll mägine, aga kõrgeim tipp ei ületa 430 meetrit. Valdavalt levib stepitaimestik ja 7% maaalast veidi ka metsataimi. Suuremad metsaalad jäävad riigi keskosasse. Suuri järvi Moldovas ei ole, kui see eest on riik mitme pika jõe ristumiskohaks. Levib ka väga huumusrikas ja viljakas mustmuld, mis on enamjaolt ka põllustatud. Ilmastik on Moldovas põllumajandusele ideaalne. Pehmed talved ja soojad suved teevad riigist eduka veinitootja, kuid samas toetub kogu riigi majandus igasugusele põllumajandusele. Kahjuks pole aga see tegevusvaldkond veel ennast täielikult ära tasunud ning Moldova vaevleb siiani majanduslikes raskustes. Kindlasti on näha arengut ka teistes majandusvaldkondades, nagu tööstus, veondus ja pangandus
WRB- süstemaatikas ei ole rangelt eristatud alajaotuste II ja III aste. Kasutusel on 121 madalama astme täiendsõna. Antud näites Fragi-Stagnic Albeluvisol, eesti muldade klassifikatsiooni järgi Hele kahkjas muld - L(P) (ilma Bafhorisondita, Olulisemad täiendsõnad Eesti muldade konverteerimisel WRB-sse oleks: Histic turvastunud (10...50 cm turvast või kuni 10 cm kõdu) Umbric toitainete- ja huumusvaene Eutric toitainete- ja huumusrikas Gleyic gleistunud Stagnic taandumistingimused ülekaalus Calcic kaltsiumirikas Albic valge või määrdunudvalge Anthric tugev inimmõju Mollic pehmehuumuslik (tume, kõrge huumusesisaldusega, neutraalse reaktsiooniga) Sceletic tugevasti kivine, vähe mullapeenest Salic sooldunudheleda Egl-horisondiga). Kui täiendsõnade kasutamise võimalused on ammendatud, saab mulla nimetust täpsustada muutuste faasi lisamisega
Päikese käes mahlased varred ja lehed lihtsalt närtsiks, kuid poolvarjus ja varjus õitsevad nad kogu suve. Ei talu tugevat põuda. Kasvatatakse tuulevaikses kohas. Vajalik regulaarne väetamine ja kastmine. Sobilik kontenertaim. Joonis 18. Hertsog-lemmalts (http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1388.jpg) Lobeelia (Lobelia) -sini- e. aedlobeelia (L. erinus) Sooja- ja valguslembene. Muld toitainete- ja huumusrikas, niiskust hoidev. Ei talu põuda. Kestvamaks ja rikkalikumaks õitsemiseks on vaja äraõitsenud võrseid kärpida. Kasutatakse amplites, konteinerites-anumates, peenral. Joonis 19. Sinilobeelia (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_850_big.jpg) 12 f
pinnakatja. Lehed nahksed, terved, läikivad, hea talvekindlusega. ADR sertifikaat. • ‘Gärtnerfreude’ – õied violetjaspunased, 15-40 kaupa kobaras, ADR • ‘Lumivalgeke’ – laiuva kasvuga polüantroos, väiksed valged õied tihedates kobarates, meeldiva lõhnaga. Väga hinnatud vana Eesti päritolu roos jne Mullastik ja väetamine • Enamik muldi sobib rooside kasvatamiseks. Enim sobib 35-45 cm paksune kohev huumusrikas aiamuld, pH 5,5-6,5. Teisi muldi annab struktuuri parandamisega kohaldada roosidele. Ei sobi liigniisked ja põuatundlikud liivikud ja kruusakünkad. Põhjaveetase ei tohiks suvel olla kõrgemal kui 1,2 m. Kasvukoha puudujääkidest annavad teada järgmised nähud: Mullastik ja väetamine • Lehed kollased, valkjad – kloroos, mida põhjustab raua või magneesiumi puudus • Lehe servas pruunid äärised – fosfori ja kaaliumi puudus
mängib taimekoosluse kujunemisel võtmerolli. (Sepp 2011) 6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND Tomat on valgusnõudlik ja soojalembene taim. Optimaalne õhutemperatuur on päeval 2224°C ja öösel 1618°C. Temperatuuril alla 10°C tomatitaimede kasv peatub. Normaalseks kasvuks ja arenguks vajavad taimed avarat, hästi tuulutatavat kasvuhoonet. Optimaalseks õhuniiskuseks on 6070%. Muld peab olema huumusrikas, kobe ja nõrgalt happeline (pH 5,56,5). Neutraalsel ja aluselisel mullal on toitumine häiritud ja ilmnevad mitmesuguste ainete puudusest tingitud haigused. Tõusmeperioodist õienuppude moodustumiseni vajavad taimed palju lämmastikku, viljakandeperioodil suurel hulgal kaaliumi. Tomatitaimed vajavad neli korda vähem fosforit kui kaaliumi ning kaltsiumi ja kaaliumist 23 korda rohkem lämmastikku. Kaltsiumivajadus on ühesugune kogu kasvuperioodi jooksul. (http://www
Kui maa üles haritud, siis reaalselt erodeeritud. Jagatud kolmeks. Erodeeritud alad on enamasti jäetud künklikel aladel metsa alla, samas ekstreemsport ohustab siiski neid muldasid. Moodustavad 1,2% kogu Eesti muldkattest suhteline osatähtsus on suurem (3,1%) põllumaadel juulist kehtival liiklusseaduse puhul ei tohi mootorsõidukiga sõita selleks mitte ettenähtud kohal, isegi mitte oma maal. Deluviaalmullad D. Reljeefi negatiivsetel osadel esinevad. Huumusrikas kiht kantakse madalamatesse kohtadesse kokku. Deluviaalmullad on veidi happelisemad. Profiilis tuleb huumushorisondile juurde väike d täht võib esineda ka sisseuhtehorisont või mulla originaalne mullahorisont. Mõnevõrra vähem kui deluviaalmuldi 1% kogu Eesti muldkattest, 2,4% püllumaadel. Deluviaalmullad on viljakamad, kuid põllumasinad kipuvad kinni jääma kevadisel harimisel, kuna ärakantud materjal on tolmune ja sageli niiskemad kohad. Parasniiskeid vähe,
vahele. Komposti mullaparanduslike omaduste suurendamiseks segame tugiainena sisse puiduhaket, mis aitab kaasa ka õhustatusele ning seeläbi kompostiprotsessi efektiivsemale toimimisele. Õhustatust soodustab ka korrapärane komposti läbisegamine. Kompostimise protsessi kiirendamiseks võib kompostile lisada lupja. Peale selle aitab lubi vältida komposti liiga happeliseks muutumist. Happesuse tõstmiseks lisame rabaturvast. Komposteerimise segust tuleb hea must huumusrikas kompost. Kompostile saame lisada vastavalt vajadusele liiva, erinevaid turbaliike, lupja, üldväetisi, et saada vastavalt taimedele sobiv kasvusubstraat. Erinevad taimed tahavad natuke erinevat substraati. Toitainete sisalduse tasakaalustamiseks võiks lisada kompostidele mineraal-või orgaanilisi väetisi. Mineraalväetised sisaldavad ühte või mitut taimetoiteelementi ja mida kasutatakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks. Mineraalväetistest võiks lisada
aktiveerimine ja mulla rikastamine toiteelementidega. Orgaaniliste väetiste funktsioonid mullas ei ole mullaviljakuse stabiilsuse ja tõusu seisukohalt asendatavad ühegi teise võttega. Orgaanilise väetise funktsioonid: • Tagastatakse osaliselt või täielikult saagiga mullast eemaldatud toitained. • Lagunedes moodustub huumus. • Säilib ja paraneb mulla struktuur. • Suurenevad mulla puhverdusomadused. • Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid. • Huumusrikas tume muld soojeneb kiiremini. • Lagunemisel moodustub CO2, mis soodustab fotosünteesi. • Suureneb mineraalväetiste efektiivsus. Sõnnik Varem nimetati sõnnikuks põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on läbi teinud kuumkäärimise. Tänapäevasema definitsiooni järgi on sõnnik loomakasvatuse üks põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt loomade pidamisviisile).
pärast. Ajalugu Sidrunmeliss on juba sajandeid tagasi Idamaadelt Vahemere maadele jõudnud. Tänu oma paljudele headele omadustele vallutas ta seal kiiresti kindla koha aedades. Kuulsuse saavutas ta raviomadustega melissipalsami (Melissengeist) ühe lähteainena. Eestis kultuurtaim. Kasvatamine Meliss eelistab päikesepaisteist kohta, kuid kasvab ka poolvarjus. Soovitav on tuulevarjuline paik. Pinnas peaks olema huumusrikas ja hea veeläbilaskvusega, vajaduse korral võib seda liivaga kergemaks muuta. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele. Idanemiseks hoida temperatuuri umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Tiheda külvi korral taimi pikeeritakse. Välja istutada taimed, kui ilmad soojaks lähevad, kuna ta on külmaõrn. Kasvuruumiks arvestada 30-40 cm. Sooja suve järel võib anda isekülvi
Kultuurniidud põllumehed harivad ja teevad vajadusel maaparandust, külvi vms. Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule Elutingimused niidul Tihe rohustu niidul kasvab palju erinevaid rohttaimi ja kõrrelisi. Sage niitmine, tallamine Tugev kamar niidutaimestiku juurtest läbipõimunud mullakamar. Palju valgust niidul on vähe või pole üldse puid, mis takistaksid valguse levikut. Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul. Niidutaimed Niitudel kasvavad erinevad käpalised e orhideelised, kes mitmeaastased rohttaimed. Kõrrelised ja liblikõielised on ühed arvukamad taimerühmad niidul. NIIDULOOMASTIK Arvukalt putukaid (liblikad, ristsikad) 56 Mitmesugused linnud (põldlõoke, toonekurg)
annaabi.ee 
