reference base ühiku ees täiendsõna,see määratakse domineeriva mullatekkeprotsessi või mulla lähtekivimi järgi.III taseme mulla nimetust esitades tuleb kasutada teist täiendsõna- see tuleneb sekundaarset mullatekkeprotsessi või muldade kasutamist mõjutavatest tunnustest.USDA Soil Taxonomy on klassifitseerimise tasemeid rohkem(4), mulla nimetus konstrueeritakse grupi nimedest tulevatest sufiksitest. USDA süstemaatikas on kasutusel rohkem mulla määramise tunnused- epipedonid e huumusprofiilid, kliimaolud, lab uurimisandmed. USDAle isel lab andmete kasut mullanimetuste määramisel. 1908 K.Glinka Venemaa mullastiku kaart 1:2520000, eesti leetmullana. 1924-26 A.Nõmmiku EV mullastiku kaart- muldi eriistati peamiselt lähtekivimi järgi. 1946- 1:400000 mullakaart, 1947- algas suuremõõtkavaline kaardistamine 1:10000.MAADE MAKSUSTAMINE-maksustamine on erinev-asula maad, põllumajandusmaad, metsamaad, looduslik rohumaa, muu maa. Oleneb linnast või asulast, kehtestatakse
FAO-UNESCO muldade süstemaatika erineb WRB-st klassifikatsiooniühikute arvu ja nimetuste poolest, täiendsõnade kasutamine on rangemalt määratletud. USDA Soil Taxonomy ülesehituselt WRB-ga sarnane, oluline erinevus klassifikatsiooniühikute jaotamises ja nimetuste andmises. USDA-s on klassifitseerimise tasemeid 4, mulla nimetus konstrueeritakse grupi nimedest tulevatest sufiksitest. USDA süstemaatikas kasutatakse rohkem mulla määramise tunnuseid epipedonid e. huumusprofiilid, kliimaolud. USDA-le on iseloomulik laboratoorsete andmete kasutamine mullanimetuste määramisel. Mullanimetuste kombineerimine sufiksitest loob sageli raskestiloetavaid ja süsteemile iseloomulikke nimesid. Eesti mullastiku kaardistamine 1908 K. Glinka Venemaa mullastiku kaart mõõtkavas 1:25200000 kogu Eesti ala leetmuldadena. 1924...1926 A. Nõmmiku ettevõtmisel EV mullastiku kaart. muldi eristati peamiselt lähtekivimi järgi.
B.eluvioakumulatiivne profiil C.eluviaalne profiil kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel (karbonaadivaesel lähtekivimil; reaktsioon vähemalt mõõdukalt happeline) D.diferentseerumata profiil tekib küllastumisel ja ka leostumisel E.näivleetunud profiil (kogu profiili ulatuses pole saviosakeste sisaldus ühesugune ülaosas on kerge lõimis liivast kerge liivsavini ja profiili allosas on raske liivsavi v savi) 2.orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiilid): A.mull ehk pehmehuumuslik iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont (näit. sinilille kasvukoht); kehtib parasniisketel muldadel B.moder ehk keskmine huumuslikkus iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont (kas muld on pidevalt märg v mingit aega niiske; esinevad kõik kõdu astmed) C.moor ehk toorhuumuslik kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika
annaabi.ee 
