Profiili ehitus ja muldade liigitus Jaotatakse kolmeks L, (L(k)), Ls O1-O2-O3-Ea-Bs-B-C O-A-Ea-B-C O-Ea"-A-Ea'-B-C Eristatakse veel gleistunud, gleistunud huumuslikke ja gleistunud sekundaarseid leedemuldi Tekke tingimused, iseärasused Lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega Iseloomulik kamardumisprotsessi puudumine Teine oluline külg leetumine Orgaaniline aine ja huumusseisund Huumuskate on eksogeenne Huumusprofiili valem O1-O2-O3-(A)-Ea-... Tüüpiline huumuskate on moori tüüpi' Ülesharimisel moodustub vähehuumuslik happeline või keskmisehuumuslik huumuskate
äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mullaproovide happesust (pH) määratakse koos juhendajaga, õpetaja Ell Tuvike või Reet Miil. o Mullaprofiili kirjeldusele koos äigejoonisega märgitakse horisondi tähis, tüsedus, värvus, üleminek, pH, kihisemise algus, lõimis. Joonise alla märgitakse kaeve asukoht, reljeefi joon, veereziim, mulla nimetus, huumusprofiili- ja lõimise nimetus. o Valmistatakse mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis mõõdus 1 : 5. Liimmonoliidi kõrvale kirjutatakse horisondi tähis, sügavus, pH, "kihisemine", lõimis. Papi teisele küljele kirjutatakse kaeve kirjeldaja nimi, kaeve asukoht, reljeefi joon, mulla nimetus, siffer, kaeve tegemise aeg (aasta, kuu). o Soovitav on teha kaevest foto. o Koostada kirjalik ülevaade antud mullaliigi iseloomustamiseks, kus on ära toodud
Kui nad esinevad looduslikel aladel, siis võivad neil esineda õhuke turbakiht. Karbonaatsetele gleimuldadele on iseloomulik tugevasti gleistunud karbonaatse lähtekivimi esinemine. Selliste muldade tekkimine võib olla tingitud kõrgematelt aladelt tulevast pinnaveest, kõrgest põhjaveest või survelisest põhjaveest (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid AT-CG1-CG2. Lõimise valem on +ls1 42/lubi 12/r3 s31+. Huumusprofiili valem: 0/42. AT – 0-42/42 : Selgelt välja kujunenud mustjashall huumushorisont. Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Muld on väikese kleepuvusega aga vastupidav, väga õhuline ja määriv. Tihenenud kohad puudusid, üldiselt oli üsna poorne ja paljude vihmaussi käikudega. Koreselisus puudus kuid keemist esines pinnalt. Ülemine profiili osa oli tihedalt juurestatud. pH 6,2 ning horisondi üleminek oli järsk.
sügavuseni Kamardumine huumuse ja orgaanilis-mineraalsete komplekside teke, kogunemine ning huumushorisondi (A) moodustumine Kamardumine on kõikjal maailmas kõiki muldi kujundav protsess. Kamardumise laad ja intensiivsus sõltuvad kliimast, taimkattest, mulla lähtekivimist ja veereziimidest ning mulda koguneva orgaanilise aine hulgast, koostisest ja muundumisest. Kamardumise intensiivsust väljendavad A- horisondi ja huumusprofiili tüsedus. Mustmuld Mustmullad A 0-25 Bt 25-74 Btk 74-96 Bk 76-92 Mustmuldadega alad on valdavalt põllustatud Kõrbemullad · Aktiivne mullateke toimub vaid seal, kus niiskust on rohkem (madalamates kohtades, kus põhjavesi maapinnale lähemal) · Põhjavesi on seal aga märksa soolasem. · Suur aurumine põhjustab vees lahustunud soolade väljakristallisee-rumist ja muldade sooldumist. · Naatriumisoolad takistavad mullasõmerate
vastastikku seotud kombinatsioone, mis põhjustavad mullas teatud omaduste väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad mullatekke elemntaarprotsessidest orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustamine, st. kõduhorisondi moodustumine, kamardumine, turvastumine), leostumine, leetumine, gleistumine, lessiveerumine ja savistumine [1 lk 27]. 1.2 Mulla huumusprofiili kujunemine Mullatekkeprotsess lagab kõrgemate ja alamate taimede asumisega selleks sobivale pinnasele. Samaga algab orgaanilise aine ladestumine ja ümberpaigutumine pinnase verikaalprofiili so. Mulla huumusprofiilikujunemine. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mistahes horisondis vi mullas kujuneb orgaanilise aine ladestumise ja kadude vahest. Kui ladestumine on suurem kui kaod, siis orgaanilise aine sisaldus pidevalt või tatud etappidel suureneb ja vastupidi.
CG 12-46 cm. Hallikas-kollakas-pruun suurte rooste laikudega. Sisaldab juuri. Lõimis on l1, pH 6,0. Üleminek on hajuv ja ebaselge. G 46-100+. Sinakaspruun. Lõimis on l1. pH 6,0. Selgelt välja kujunenud. Põhjavesi alates 70 cm. - l 2 12 3 - l 88 Lõimise valem: 1 . Huumusprofiili valem: AO9 . Määramine: G(0) ehk küllastunud gleimuld. Tarna-angervaksa kasvukohatüüp. Alusmets on keskmise tihedusega. Sagedasemad on paakspuu, pihlakas, vaarikas, toomingas ja mage sõstar. Alustaimestikus kasvab angervaks, seakapsas, ojamõõl, soo-koertubakas, harilik metsvits, soomadar, ussilill, sõrm-, tupp-, hirsstarn, soo-, jänes-,
osadest, viljadest ja kooretükkidest. Osa materjalist jääb maapinnale, osa aga seguneb mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga. Peamiselt mikroorganismide (seened, bakterid) elutegevuse tagajärjelhakkab varis lagunema ja moodustub metsakõdu. Metsakõdu on metsamulla mineraalse osa pinnal asuv mitmesugustes lagunemis- ja muundumisstaadiumis olev orgaaniline horisont, mis on oma arengus seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga. Metsakõduhorisont on metsahuumuse ehk huumusprofiili üheks eksogeenseks osaks. Metsakõdus peegeldub taim-ja muldkatte vastastikune seos, varise voo iseloom mulda ja orgaanilise aine lagunemise kiirus. Kõdu on vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb nii huumusprofiili, kui kogu mullaprofiili kujunemine. Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel käsitletakse metsakõdu, tähistatakse mullaprofiili kirjeldustes “O”. 1. kui omaette uurimisobjekti 2
mineraalosaga. Peamiselt mikroorganismide (seened, bakterid) elutegevuse tagajärjel hakkab varis lagunema ja moodustub metsakõdu. Metsakõdu on metsamulla mineraalse osa pinnal asuv mitmesugustes lagunemis- ja muundumisstaadiumis olev orgaaniline horisont, mis on oma arengus seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga. Metsakõduhorisont on metsahuumuse ehk huumusprofiili üheks eksogeenseks osaks. Metsakõdus peegeldub taim-ja muldkatte vastastikune seos, varise voo iseloom mulda ja orgaanilise aine lagunemise kiirus. Kõdu on vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb nii huumusprofiili, kui kogu mullaprofiili kujunemine. Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel
liimmonoliiti, iga sügavkaeve kohta kolm tükki, üks geneetiliste horisontide, huumusesisalduse vertikaaljaotuse ning viimane huumusringi kohta. Kusjuures välipäevikusse tehti mulla profiili ehituse joonis, kaeve asukoha skeem, iga kaeve juures kirjeldati ka lühidalt ökoloogilisi tingimusi. Mullahorisontide iseloomustamiseks kasutati ette antud kava ning lõpuks koostati iga huumusringi kohta tabel. Sisetöödena arvutati iga mulla kohta lõimisevalem, huumusprofiili valem ning agronoomiline hinnang. 5 2. Uurimisalade üldiseloomustus Peatükis antakse ülevaade uurimisala paiknemisest Eestimaal skeemil ja kaardil. Kaardid võeti PRIA Põllumassiivide registrist ning skeemid tehti Paintiga. Skeemil on ringidena märgitud puud, kaks paralleelset joont tähistavad teed ning rist sügavkaeve asukohta. Kaardil
atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille fütotsünoosiga. Tähistatakse mullaprofiili Kõdu koostisest avaldab mõju süsivesikute, iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus. kirjeldustes "O". Metsakõduhorisont on valkude ja ligniini vahekord: mida suurem on Kliimategurite kõrval on muld üheks peamiseks metsahuumuse ehk huumusprofiili üheks ligniinisisaldus, seda aeglasem on lagunemine. Eri metsa kasvu mõjutavaks faktoriks. eksogeenseks osaks. Metsakõdus peegeldub taim- kõduliikide lagunemiskiirust seostatakse sageli Metsamullad võivad olla väga mosaiiksed, ja muldkatte jvastastikune seos, varise voo iseloom süsiniku ja lämmastiku suhtega: mida väiksem see
annaabi.ee 
