Parim aeg juurepistikute tegemiseks on novembrist aprillini. Kui paljundatakse aprillis, siis võib emataimed ka avamaalt varakevadel üles kaevata. Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast. Jämedad ja keskmise paksusega juured lõigatakse 4...6cm pikkusteks tükkideks. Juuretükkide ülemine ots lõigatakse risti, alumine viltuselt, et muldapanekul juure otsi ära ei vahetataks. Valmislõigatud juurepistikud asetatakse kas püsti või veidi kaldu liivase huumusmullaga pikeerkasti või üksikult väikestesse pottidesse ning kaetakse ligikaudu sentimeetri paksuselt mullaga. Pistikutega kaste ja potte hoitakse jahedas kasvuhoones või keldris kuni esimeste võsude ilmumiseni. Tavaliselt kulub selleks 6...8 nädalat. Juurdunud pistikud asetatakse valgesse kohta poolsoojasse kasvuhoonesse. Järk-järgult harjutatakse neid välisõhuga ja istutstakse suvel avamaale peenardele. Juurepistikud võib juunis-juulis panna ka avamaale. Selleks pannakse 10..
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võet...
säilitatakse jahedas ruumis, kust neid on kerge kätte saada. · Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast, jämeda ja keskmise paksusega juured lõigatakse 4-6 cm pikkusteks tükkideks. · Juuretükkide ülemine ots lõigatakse risti, alumine viltuselt, et muldapanekul juureotsi ära ei vahetataks. Eemaldatakse peened külgjuured ja narmasjuured. · Pistikud tehakse novembrist aprillini. · Valmislõigatud juurepistikud asetatakse kas püsti või veidi kaldu liivase huumusmullaga paljunduskasti ja kaetakse 1 cm paksuselt mullaga. 27.04.2016 Marje Kask 106 Juurpistikud 27.04.2016 Marje Kask 107
Infrapunase kiirguriga prozektor-langunäiturit PUL-N-1 katsetati samuti Pärnu EPT-s 80-ndate aastate algul ja edukalt. Neid kasutati mõnevõrra rohkem ja alates 1989.a. hakkas Talleks nendega komplekteerima toodetavaid ekskavaatoreid ETC-2011. Vanemat tüüpi ekskavaatorid ETN-142, ETN-171 ja ETC-202 olid kohandatud ainult savitorude paigaldamiseks. Uuematel olid aga seadmed ka plasttorude mehhaniseeritud paigaldamiseks ja torude katmiseks lintkattematerjaliga ja huumusmullaga. 22) Kus saaksime ja miks kasutada võsa ärastamiseks freesi? Freesi konstruktsioon. Seda saakisme kasutada, seal kus on tulemas ehitusplats, sest on ehitusplatsi ettevalmistamise käigus on vaja eemaldada puud, kännud, võsa jne. Freesi võime kasutada. Kinnisvara arendusprojektid, vesiehitised (sadamad, paisjärved,), turbatööstuses uute tootmisväljakute rajamine aga ka põllumajanduses uue põllumaa rajamine toimuvad tihti metsastunud, võsastunud ja varem kasutamata (seetõttu
mis sobib nii mullaparanduseks, kasvusubstraadiks, mullasegude koosseisu kui multšiks. Kompostide omadusi ei ole võimalik täpselt kirjeldada, kuna igal konkreetsel juhul olenevad need ühelt poolt komposti valmistamiseks kasutatavate materjalide valikust ja omadustest ning teiselt poolt kompostimisprotsessi kulgemise optimaalsusest. Hea kompost on oma omadustelt lähedane huumusrikkale mullale: tema poorsus, veemahutavus ning tihenemine on sarnane huumusmullaga (st, ei ole enam tundlik tallamisele); reaktsioon on kas neutraalne või nõrgalt aluseline. Kompost sisaldab ka rohkesti orgaanilist lämmastikku ning rikkalikku mikroorganismide populatsiooni; viimatimainitud asjaolu teeb ta bioloogiliselt väga aktiivseks. Lisaks sellele, et kompost on ise bioaktiivne materjal, muundavad kasvupinnastele ja -substraatidele lisatud kompostis tegutsevad mikroorganismid ka kasvupinnastes leiduvad, taimedele omastamatud toitained taimedele
annaabi.ee 
