Kiilistutuse üks varjante mida tehakse paepealsetel muldadel ja rähksetel muldadel. Längistutusel tehakse istutuskõplaga 45 kraadi all lõhe, kuhu istutatakse männiseemik ning lõhe vajutatakse kinni sarnaselt kiilistutusega. On soovitatav et taim jääks ladvaga põhjakaarde. Längistutuse puuduseks on juurestiku ebaühtlane areng viltuse asendi tõttu. 14.Labidaauku istutamine. Augu põhja tehakse huumusmullast koonus, mullele toetuvad istiku laiali asetatud juured, peale puistatakse ka huumusmulda. Augu kohta peab jääma kerge küngas, mis on talltud jalaga kinni. Muld vajub hiljem maapinnaga tasaseks. Augud peavad olema piisavalt suured, muidu võib vihm uhtuda juured paljaks ja taimed kuivavad. 15.Potitaimede istutamine. Potitaimede istutamine on kõige vähem aega nõudev töö. Taimi tuleb enne istutamist kasta, turbatuub peab olema veest läbi imbunud. Taim asetatakse istutustorusse, toru surutakse maasse, avatakse klapp ning eemaldatakse toru. Taim tallatakse jalaga õrnalt kinni
kasutada. Kivid katke osaliselt mullaga, tühjad kohad aga täitke tihedalt, siis püsivad kivid kindlalt paigal ning taimedele jätkub kasvamiseks toitaineid. Kõige parem mullasegu, mis sobib kõikidele taimedele, on: üks osa kergemat savimulda, üks osa kõdunenud mättamulda, üks osa lehe- või turbamulda, üks osa jämedat liiva. Üldiselt pole alpitaimed mullastiku suhtes nõudlikud. Paljudele sobib ka tavaline aiamuld, kui aga on võimalik juurde lisada natuke kruusa ja huumusmulda, siis kasvavad taimed paremini. Enne kevadist istutamist kaevatakse maa läbi ja puhastatakse umbrohujuurtest. Siis võib kivid kohale asetada, et need vajuksid. Korrapärane kiviktaimla kujuneb elamute lähedusse tänu madalatele müüridele, terrassidele ja treppidele. Põhielement peale mulla on siin vahetäidisega laotud kuivmüürid, erineva kõrgusega horisontaalsed terrassid ja astangud, mis ühendatakse kiviplaatidest teede ja treppidega. Taimed istutatakse müürikivide vahele
kõrrelised 1 t/ha. 0,1 % huumusesisalduse (3 t/ha) tõstmiseks vaja Lk muldadel 100...130 t, K muldadel 80... 90 t/ha sõnnikut Muldade väljakurnamine - vaesunud mullad. Igal aastal kaotab planeet Maa ca 70000km2 haritavat maad, viimase 50 aastaga kaotatud üle 10% viljakandvast maast (põhjused kulutavad maaharimisviisid, liigkarjatamine, ebaõiged niisutusvõtted, metsade lageraie). Erosioon vee ja tuuleerosioon. Maakeral kaob erosiooni tõttu ca 26 mlrd t/aastas huumusmulda, meil põhiliselt Otepääl ja Haanjas saagid 20...40% madalamad. Maailmas erosiooni vastu mittekünni meetodil mullaharimine. Huumuskihi paksus keskmiselt 15 cm, taastumine väga aeglane, parasvöötmes 2,5 cm taastumiseks 200...1000 aastat. Saaste Tehnogeense saaste allikad (soojuselektrijaamad, katlamajad, metallurgia, tsemendi-, klaasi-, lubja-, turbabriketi-, keemiatööstus, transport). Atmosfääri paisatakse tolmu, süsinikku, väävlit, kloori,
annaabi.ee 
