LP Kahkjas leetunud muld Gh1 Paepealne turvastunud muld LkI Nõrgalt leetunud muld Go1 Küllastunud turvastunud muld LkII Keskmiselt leetunud muld GI1 Küllastumata turvastunud muld LkIII Tugevasti leetunud muld LG1 Leede-turvastunud muld L(k)I Nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld M' ja M" Väga õhuke ja õhuke madalsoomuld L(k)II Keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld M'" Sügav madalsoomuld L(k)III Tugevasti leetunud huumuslik leedemuld S' ja S" Väga õhuke ja õhuke siirdesoomuld Lo Primitiivne leedemuld (liivmuld) S"' Sügav siirdesoomuld
60-90cm KI leetjas muld A-EL-Bt-C; huumust 2,7-4%. LP näivleetunud hele: A-El´g-Bt-C huumust 1,9-2,5%. pruun: A-Baf-EL´g-Bt-C LkI nõrgalt leetunud muld A-(E)-B-C; A>5cm, E<5cm, huumust<2%. LkII keskmiselt leetunud muld A-E-B-C; A>5cm, E=5-15cm, huumust<2%. LkIII tugevasti leetunud muld A-E-B-C; A>5cm, E>15cm, huumus<2%. L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld (O)-A-(E)-B-C; A=2-5cm, E<7cm/puudu. L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld (O)-A-E-B-C; A=2-5cm, E=7-15cm. L(k)IIItugevasti leetunud huumuslik leedemuld (O)-A-E-B-C; A=2-5cm, E>15cm. Metsa mullad LI nõrgalt leetunud leedemuld O-(A)-(E)-B-C; A<2cm, E<7cm. LII keskmiselt leetunud leedemuld O-(A)-E-B-C; A<2cm, E=7-15cm. LIII tugevasti leetunud leedemuld O-(A)-E-B-C; A<2cm, E>15cm.
LP Kahkjas muld (Pruun kahkjas muld) jk L(P) Hele kahkjas muld jk LkI Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud muld jk LkII Keskmiselt ehk õhukeselt leetunud muld jk LkIII Tugevasti ehk mõõdukalt leetunud muld jk L(k)I Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph L(k)II Keskmiselt ehk õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph L(k)III Tugevasti ehk mõõdukalt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph LI Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud leedemuld ph LII Keskmiselt ehk õhukeselt leetunud leedemuld sm LIII Tugevasti ehk mõõdukalt leetunud leedemuld kn
Mullakiht aeglane 6-10m. Aluste ja ränu vaene, Fe ja Al-oksiidide rikas 2 horisonti. Toor- 6horisonti. Kõdu- 3 horisonti. Tüse 3 horisonti. Mullad on 4 horisonti. Taimede huumuslik horisondi horisont(okkavaris huumushorisont (üle naatriumi rikkad. juured on läbiuhte paksus alla 10 cm happeline, aluselisi 1m) horisondis katioone vähe 1.Tundra gleimullad 1.Leedmullad 1. Mustmullad Sooldunud kõrbemullad, 1.Troopika punamullad 2.Turvastunud aluselised ehk kollamullad
KI sl55-85/r_3ls_1 15-20 ---- 5,486265 92,2 LP sl40-100/l20/ls_1 10-15 ---- LkIg l 20-30 0,358478 6,02 LkIg l 20-30 0,071069 1,2 Kokku 5,915812 99,42 KI- leetjas muld LP- näivleetunud ehk kahkjas muld LkIg- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld koos gleistumistunnustega sl- saviliiv r- rähkne ls- liivsavi l- liiv sl55-85/r_3ls_1- 55-85 cm tüsedune saviliiv/ tugevasti rähkne kerge liivsavi sl40-100/l20/ls_1- 40-100 cm tüsedune saviliiv/ 20 cm sügavusel liiv/ kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega KI tüüpprofiil A-El-BT-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont
Näivleetunud ehk kahkjas gleimuld puudub Leetunud muld puudub 4-5,5 Gleistunud leetunud muld puudub 5,5 või vä Leetunud gleimuld puudub 3-5 Leedemuld puudub 5 või vähe Leetunud huumuslik leedemuld puudub Sekundaarne leedemuld puudub Gleistunud leedemuld puudub 5 või vähe Page 7 Sheet1 Gleistunud leetunud huumuslik leedemuld puudub 5 või vähe Gleistunud sekundaarne leedemuld puudub
Loomakasvatushoone eest on vastutav Aet Konts. Hoone asub Hiiumaal, Käina vallas, Männamaal. Kasvatatakse lambaid ja veiseid ning toodetakse liha ja piima. 6. PRIA 2010 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 3,51 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu põllumasiivist moodustab see 90,93 %. 7. Põllumassiivil on enamlevinud mullad rähkne gleimuld ja gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. Vähem on leetjat gleimulda. Muldade täpne iseloomustus on välja toodud tabelis 1. Tabel 1. Põllumassiivi mullastik 2 Muld/Näitaja Gk,Go Lk(I)g Gk Gl Mulla osakaal Gk – 70 % 100 % 100 % 100 % Go – 30 %
mustikas Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef, kergelt lainjas. Mulla kirjeldus: kivisus puudub, nõrgalt happeline muld. O- metsakõdu. 0-3(5) cm. Happesus: 4,5 pH. A- huumushorisont. 3-10 cm. Lõimis: saviliiv, sl. Happesus: 5,2 pH. Ea- leethorisont. 10-14 cm. Lõimis saviliiv, sl. Happesus: 5,3 pH. B(h)- sisseuhtehorisont. 14-60 cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5,2 pH. C- lähtekivim. 60- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5.0 pH. Mullatüüp: L(k)I, nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld Mulla lõimisevalem: sl3-10/sl10-14/l14 Maa hinnanguline boniteet: huumust alla 10 cm mistõttu pole mõtet boniteeti määrata. Tegemist metsamaaga, kus huumushorisondi tüsedus on väike. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: LkG(LG1), leetunud gleimuld (leede gleimuld 1), lõimis 1- l130, lõimis 2- l80-120/ls_2, huumushorisondi tüsedus: 2-6_2+2-5_3/th5-10 15_2+t_310/th2 Sügavkaeve nr. 6 24.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 46.36" N ; 26° 39' 51
ja nende dünaamika), siis kulgeb sarnastes kliimatingimustes ja sama lähtekivimiga muldade areng sarnaselt. Kliimatingimuste muutumisel või teise lähtekivimi puhul kulgevad ka mullaprotsessid erinevalt. 54. Leetumine. Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide ära kandmine laskuva veevooluga. Leetumise mõjul kujuneb kvartsirikas hele leet ehk Ea horisont, mille alla kuhjuvad liivadele raud- ja alumiinium kelaadid ning tekib huumuslik (Bh), raud-alumiinium-illuviaalne (Bs) või nende segatekkeline (Bhs) leetumist näitav sisseuhtehorisont. Mulla happesus suureneb, väheneb neelamismahutavus ja küllastumisaste. Eeltingimuseks liigivaene taimkate, happeline huumus, alustevaene lähtekivim, kerge lõimis, hea vee läbilaskvus ja laskuva vee olemasolu. 55. Lessiveerumine. Keemiliselt murenemata savi- ja tolmuosakeste uhtumine suspensiooni koosseisus mulla
väga vaevaliselt. Kanarbiku kasvukohatüüp – toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes sambliku kkt on muld tugevamini leetunud. Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistutest esinevad hõredad puhtmännikud. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik on liigivaene, rohkesti kanarbikku. 1.1.3. Palumetsad Pohla kasvukohatüüp - esineb reljeefi kõrgematel osadel. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik või huumuslik leedemuld või sekundaarne leedemuld. Kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika kasvukohatüüp - palumetsades reljeefi madalamal osal. Esinevad gleistunud leede või huumuslikud leedemullad, mullareaktsioon on happeline. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad
Lasuvustihedus huumushorisondis 1,3...1,5 g/cm3. Puistu boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt 25...50 hp. Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana. Levikuala on peamiselt Põhja- ja Loode-Eesti ning saared. 3. Klibumuld Kk. Klibune peenesevaene muld, juba huumushorisondis on korest üle 50 %. Looduslikul maal võib koreselise materjali peal olla õhuke, alla 10 cm tüsedune koresevaba huumuslik horisont. Levivad valdavalt rannavallidel. Tüüpprofiil A-BC-C. 4. Gleistunud karbonaatmullad Kg. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Siia kuuluvad gleistunud paepealsed mullad (Khg) ja gleistunud rähkmullad (Kg). Esineb ajutine liigniiskus, kevadel või sügisel ca ühe nädala jooksul. Suvel kannatab taimkate siiski veepuuduse all. Huumusesisaldus 0,5...1% võrra kõrgem kui parasniisketel analoogidel. Gleistunud paepealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei
seenniidistikuga seotud – detriitsed metsakõdud – purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Metsahuumus- lisaks mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, metsakõdu mineraalse huumushorisont on sageli väga raskesti eristatavad Org aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tav kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi: 1. mull e pehme e neutraalne huumuslik kõdu 2. moder e keskmiselt huumuslik, nõrgalt happeline kõdu 3. moor e toorhuumuslik kõdu Mull- tekib viljakates kasvukohtades, peam lehtpuumetsades • org aine lagunemine väga kiire • tüüpilist metsakõdukihti reeglina ei teki • mullafauna väga rikkalik (vihmaussid) • mullas palju lagundavaid baktereid • reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline • alustaimestikus iseloomulik laialehiste rohttaimede esinemine Moor
Lasuvustihedus huumushorisondis 1,3...1,5 g/cm3. Puistu boniteet ulatub V-ndast kuni I-II boniteediklassini. Haritava maa boniteet peamiselt 25...50 hp. Kastumine nii põlluna, rohumaana kui ka metsamaana. Levikuala on peamiselt Põhja- ja Loode-Eesti ning saared. 3. Klibumuld Kk. Klibune peenesevaene muld, juba huumushorisondis on korest üle 50 %. Looduslikul maal võib koreselise materjali peal olla õhuke, alla 10 cm tüsedune koresevaba huumuslik horisont. Levivad valdavalt rannavallidel. Tüüpprofiil A-BC-C. 4. Gleistunud karbonaatmullad Kg. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Siia kuuluvad gleistunud paepealsed mullad (Khg) ja gleistunud rähkmullad (Kg). Esineb ajutine liigniiskus, kevadel või sügisel ca ühe nädala jooksul. Suvel kannatab taimkate siiski veepuuduse all. Huumusesisaldus 0,5...1% võrra kõrgem kui parasniisketel analoogidel. Gleistunud paepealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei
mõistetakse metsakasvatuses metsamullateaduses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha, nad on omavahel seotud. Orgaanilise aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt.) varise kiirel lagunemisel, intensiivse bioloogilise aineringe ja humifikatsiooni tingimustes. Kiire lagunemine on põhjustatud toitaineterikkast varisest ja lagundajate kõrgest bioloogilisest aktiivsusest. Tüüpilist kõdukihti seejuures ei teki, iga-
(palusammal, kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, islandi samblik). Esineb peam Põhja- Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp; 0,2% metsadest. 1.3 Palumetsad- võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusrežiimiga muldadel. Pohla (ph) kkt Muld- lähtekivimiks enamasti tüsedad liivad; esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid, kus moreeni katab liiv; nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik (L) või huumuslik leedemuld (L(k)) või sekundaarne leedemuld (L(s)). Põhjavesi sügaval; kõdukiht en õhuke; muld happeline (3,5-5,0). Puistud- domin männikud; II-III bon; kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või teises rindes. Alusmets- puudub või hõre, üksikud kadakad ja pihlakad. Alustaimestik- dom pohl, mustikas, kanarbik; niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas; samblarindes peam palusammal ja laanik. Esinevad eriti laialdaselt Lõuna- ja Kagu-Eestis, umbes 3,5% metsadest
männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad (mitmesuguse päritoluga: fluvioglatsiaalsed, moreensed). Esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid, kus moreeni katab liiv. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik (L) või huumuslik (L(k)) leedemuld või sekundaarne leedemuld (L(s)). Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline (3,5-5,0). Puistutest domineerivad männikud II-III bon., raieküpse puistu tagavara 250-350 m 3 /ha. Kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või teises rindes. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp
metsamullateaduses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha, nad on omavahel seotud. Orgaanilise aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). Huumusprofiili nimetused (moder, moor, mull) on kasutusele võetud Taani metsamullateadlase P. E. Mülleri poolt huumusprofiili ja/või orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide kompleksi, kui dünaamilise terviku ökoloogiliseks iseloomustamiseks. See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine
jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha. Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). 12. Kirjeldage isehõrenemise protsessi puistus? Millest on see tingitud? Puistu isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades nende vahel terav konkurents). 13. Mets ja valgus. Valgusnõudlikud ja varjutaluvad puuliigid. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal
Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka keskmiselt ja hästilagunenud metsakõdu, sest selle ja huumushorisondi vahel on sageli väga raske vahet teha. Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine moodustumise peamised protsessid - mineralisatsioon ja humifikatsioon. Tähtsaim on siinjuures bioloogiline tegur - mikrobioloogiline aktiivsus ja mullafauna (vihmaussid jt.). Vastavalt organomineraalsete komplekside moodustumisele eristatakse kaht huumushorisonti: 0 ja A. Esimene neist on
kahjustuste tõenäosus palju suurem lagunemis- ja muundumisastmes olevate aineringe ja Mullastik mõjutab ka puidu mehhaanilisi taimejäänuste kõdu, kus taimejäänused on humifikatsiooni tingimustes. omadusi, nii on viljakatel muldadel kasvanud morfoloogiliselt ära tuntavad. Eristatakse kui Moder on keskmiselt huumuslik huumusprofiil, mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui tüsedus on vähemalt 1cm, võib ulatuda kuni 10cm- omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib kehvematel kasvukohtadel (see on seotud ni. mesotroofsetes tingimustes. aastarõngaste laiusega ja sügispudu osakaaluga 03 amorfse metsakõdu kiht (amorfne kujutu, Moor e. toorhuumuslik huumusprofiil kujuneb puidus).
mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha. Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine moodustumise peamised protsessid - mineralisatsioon ja humifikatsioon. Tähtsaim on siinjuures bioloogiline tegur - mikrobioloogiline aktiivsus ja mullafauna (vihmaussid jt.). Vastavalt organomineraalsete komplekside moodustumisele eristatakse kaht huumushorisonti: 0 ja A. Esimene neist on
leedemullad L(k)Ig, L(k)IIg, L(k)IIIg ja gleistunud nõrgalt kuni keskmiselt leetunud leedemullad LIIg, LIIIg ja Lsg. Karusambla-mustika alltüübis esineb kahkjaid ja leetunud gleimuldasid LPG, LkG. Liiv liival või karbonaadivaesel moreenil, harvem saviliiv või liivsavi. O toorhuumuslik 4-15 cm (pH KCl 3,0-4,5), järgneb kuni 20 cm tüsedune E-horisont, mille ülaosa võib olla nõrgalt huumuslik, mustjas. B- või Bg-horisont on eriti kergema lõimise korral hästi välja kujunenud, tume kuni mustjaspruun, ülaosas huumuse ja raua sisseuhtest tugevasti tihenenud. (huumus-illuviaalne) Veereziim: ajutise liigniiskuse põhjuseks on ülavesi, ajutiselt juurtetsooni ulatuv põhjavesi või selle kapillaarvööde. Puurinne: domineerib mänd, kuuske leidub vähem sügaval lasuva moreeni korral.
annaabi.ee 
