Väljaotsa põld on valdavalt leetjate muldadega, optimaalse huumusesisaldusega, kergete liivsavi muldadega põld, mille suuruseks on 26,7ha. Põld on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis esineb väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont, lõimiselt kerged liivsavid. Probleemiks on see, et leedekiht on lähedal ja sügavalt harida ei tohi, et leedekiht välja ei tuleks ja muld oma huumuskihti ei kaotaks. Antud põllul sobivad kasvatamiseks kõik kultuurid, sest leetjad mullad on väga produktiivsed. Näiteks kasvatatakse seal otra, nisu ja kaera. Peamiselt kasutatakse mullaharimismeetodina ettevõttes kündi, sest künniga saavutatakse ühe korraga taimejäänuste vaba pealispind ning kobe mullastik, mis on sobilik nii külviks kui taimede tärkamiseks. Põhiline künnitööriist on ader, mis tänapäevase tehnikaga võimaldab
huumuskiht pakseneb ning veel rohkem taimi saab kasvada. 10. Milliseid mulla omadusi mõjutab lähtekivim? Lähtekivimist sõltub mulla viljakus, mineraalainete sisaldus, mulla füüsikalised omadused(tihedus, värvus, koostis, mullalõimus), keemilised omadused(toitainete sisaldus, õhu/niiskuse sisaldus, soojenemis kiirus). 11. Mis juhtuks, kui murenemisprotsessi üldse ei toimuks? Ei tekiks pudematerjali, mille peal erinevad taimed saaksid kasvada ning tekitada huumuskihti. Toitaineid poleks, pinnamood oleks teistsugune. 12. Millises Eesti osas asuvad vanemad, millises nooremad mullad? Miks? Lõuna-Eestis on mullad vanemad, sest see piirkond vabanes enne jää alt. 13. Selgita, milles seisneb kliima mõju mullale. Kliimast sõltub sademete rohkus ja aurumine. 14. Kuidas mõjutab sademete hlk ja temperatuur kivimite murenemise kiirust? Sademete hulk: kui sajab palju siis, see lahustab settekivimeid.
Üsna liigivaene võrreldes savanniga. Rohtla sisealadel ja rannikuil Ja vesi aurub kiirelt ära mustmullad. Seal on palju Taimi on seal valju võrreldes sealse Enamus loomad on pisiimetajad ja mida uhuvad külmad kui seda sajab ja selle taimi mis rikastavad sealset kuivusega. Taimed õitsevad ja kasvavad närilised kes elavad maa alustes hoovused. pärast on seal kuiv. huumuskihti. Kuna seal puid ja kasutavad vett eri aegadel selleks on urgudes. eriti pole, siis pole taimi kes seal palju taimi. väga palju seda huumust Näide: haukur, piison, koiott, tarvitaks
annaabi.ee 
