metsakõduhorisontidest ja sellele järgneb vahetult väljauhte- ehk täpsemine leethorisont. Selgelt kolmekihiline metsakõdukiht kujuneb välja keskmiselt ja tugevasti leetunud leedemuldadel, kusjuures tüseduse kasv toimub keskmiselt lagunenud viltja ehitusega fermentatiivse kihi arvel. Huumuslikele leedemuldadele on iseloomulik moder-moor huumusprofiil, mis on niiskusoludelt tavaliselt värske, kuid kohati ka kuiv. Huumuslike leedemuldade huumuskattes võib eristada ketsakõdu kihtide all huumushorisondi, mis aga ei ole sellise selgusega välja kujunenud, et võiks eristada leetunud mulla. Sekundaarsete leedemuldade huumuskatte kujunemisel asendub rohurinne surnud katte ehk metsavarise kihiga, millest moodustub 2-3 kihiline metsakõdu. Rohurinde asemele võib hiljem koos võrastike liituse suurenemisega areneda samblarinne või hoopiski alustaimestikuta ala. Kõik see tingib kõdukihi all asuva mineraalse kihi pindmise osa
3.5 Leetjate muldade keemilised omadused Leetjad põllumullad on oma reaktsioonilt (pHKCL 5,8-6,1) taimekasvatuseks sobivad. Looduslike alade leetjate muldade huumushorisondi keskmine pH KCL on 0,5-0,7 ühiku võrra madalam. Alumistes horisontides pH järjest suureneb, olles lähtekivimis üle 7. Asendushappesust võib esineda vähesel määral (<0,5 cmol kg -1), kusjuures kõrgem on ta looduslike muldade huumushorisondis. Ka hüdrolüütiline happesus on metsamuldade huumuskattes suurem kui põllumuldadel (vastavalt 4-5 ja 2-3 cmol kg -1). Leetjate muldade neelamismahutavus on kõrge (keskmiselt piirides 15-20 cmol kg -1), kusjuures sellest lõviosa moodustavad neeldunud alused. Leetjate muldade küllastusaste on haritavates muldades ligikaudu 90+/- 5% ning looduslikes 78+/-5%. Liikuva alumiiniumi sisaldus võib probleemiks olla vaid mõningatel erandjuhtudel.Lämmastiku üldsisaldus on leetjates udlades keskmiselt 0,14-0,16%, süsinikusisaldus aga vahemikus 1,3-1,5%
Huumuskate: Kaasnevad mullad: Lg, LG, LG1, Lk, Lkg, vähem KIg, GI L moor O1O2O3 järgneb Ea L(k) moder-moor (värske, kohati kuiv) O1O2(O3)(A) Poolhüdromorfsed e. gleistunud mullad Orgaaniline aine selgelt fulvaatse iseloomuga Esineb ajutist liigniiskust Metsakõduvaru 2733 Mg ha-1 Nüld huumuskattes 0,30,8 Mg ha-1 Gleistunud karbonaatmullad: Org. aine kuhjumine mapeal oleva kasuks üle 66, Ls 23 korda Vahelduv veereziim, kevadel lühiaegselt liigniisked, suvel kannatavad põua all. Kui harida, siis Hu% 22,3, Hu varu 70, Nüld varu 34 Mg ha-1 Õhematel lubikaloo kkt
annaabi.ee 
