reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate Muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused:-Kohatine toitainete puudus Leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad- kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Säästlik kasutamine: Säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi Kui põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste ja kemikaalide kasutamist(Pandivere ala) Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikaste ja kergema lõimisega leostunud muldade boniteet on vahemikus 40-45 hp. Leetja mulla boniteet on vahemikus 40-45 hp. Haritavate maade keskmine lõimis on 50-55. Gleistunud leetja mulla boniteet sarnaneb leetja mulla boniteedile.
taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Mulla potentsiaalse viljakuse säilitamiseks tuleb kasutada külvikordi, kus heintaimede osatähtsus on piisav selleks, et hoida huumusesisaldust olemasoleval optimaalsel tasemel. Boniteet: 69 hp Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: Ko leostunud muld Lõimised: v°_3sl40/v_3ls_1 Huumushorisondi paksus: 30cm Hinnang: Maa-ameti info langes mulla liigi koha pealt kokku meie määratuga. Ülejäänud info kokku ei langenud. Sügavkaeve nr. 5 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoha koordinaadid: X: 6475953 Y: 655702 Maakasutus: mets Taimkate: Mänd, pihlakad, mustikad, metsmaasikad Reljeef: künklik Lõimised sõrmeprooviga: 1/ls pH: 4,0
reziimidele, siis tuleb happelisi muldi tingimata lubjata. Mulla ühtlasema lupjamise tagamiseks on soovitatav pool lubiväetisest anda künni ja teine pool kultiveerimise alla. Mullareziimi saab ka parandada mullaharimise ja väetamisega. Mullaviljakuse suurendamine orgaaniliste ja mineraalväetistega on mulla istutuseelse ettevalmistamise üks põhiülesandeid. Tingimata tuleb mulda rikastada orgaanilise ainega. Peale sõnniku, komposti, turvasmulla jt. saab mulla huumusesisaldust suurendada haljasväetiskultuuridega nagu ristiku ja kõrreliste heintamede, valge mesika, segatise jt. kasvatamisega. Tiheda seisuga haljasväetiskultuuri on ühtlasi ka tõhusad umbrohtude lämmatajad ning mulla struktuuri parandajad. Karusmarjapõõsaid istutatakse sügisel või kevadel. Esimese valiku istikuid võib istutada septembri viimasel või oktoobri esimesel dekaadil. Sügisel võimaldab piisav niiskus ja mullatemperatuur põõsastel hästi juurduda,
9.3 Miks piiratakse vilgu sisaldust liivas? Liivas piiratakse vilgu sisaldus, kuna vilgukivi muudab betooni struktuuri nõrgaks.[1] 9.4 Miks piiratakse peenliivade kasutamist betoonis? Mida rohkem on peenliiva segus, seda vähem saadakse lõpptulemusena betooni. 9.5 Miks kontrollitakse huumuse sisaldust liivas? Raado materjalist võib leida, et betooni kivinemist takistavad mitmesugused orgaaniliste ainete näiteks huumuse sisaldus täitematerjalis. Piiratakse huumusesisaldust jämetäitematerjalis <0,05%. 10.KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt I osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a. 7
SIRELI KASVUNÕUDED MULD. Sirel vajab huumusrikast piisavalt niisketkivist kobedat mulda. Huumusesisaldus peaks olema vähemalt 3-4 %. Sobivaimad on liiv-, savi- ja saviliivmullad. Liivmuldi tuleb hoolikalt harida ning anda tugev orgaaniline väetis. Samuti vajab hoolikalt harimist raske savimuld, mille veeläbilaskvus ja aeatsioon on puudulik. Mulla ettevalmistamisel on soovitav kasutada kõdunenud laudasõnnikut. Samuti saab mulla struktuuri parandada ja huumusesisaldust suurendada madalsooturba lisamisega. Liiv- ja turvasmullas on sobiv ph 5,5-6,0, liivsavimullas pH 6,0-6,5, saviliivmullas pH 6,5-7,0 ja raskes savimullas pH 6,8-7,3. kergete muldade happesuse reguleerimiseks kasutatakse lubjakivijahu, rasketele muldadele lisada kustutatud lupja. SIREL EESTIS 7 Üks kaunimaid ilutaimi meie kliimatingimustes on sirel
mineraalsed fosforiühendid kergesti omastavad · Kõiki mineraalseid fosforiühendeid ei ole taimedel võimalik omastada(ei ole suutelised) Kaalium · Ainult väike osa on üldkaaliumist on taimedele omastav Huumus · Huumus parandab mulla füüsikalisi omadusi · Taimedele olululine allikas · Mulla huumusesisalduse suurenemise tõuseb ka põllukultuuride saak · Maksimaalne huumusesisaldust , mida suudab taim omastada, nim optimaalseks huumusesisalduseks Väetistarbe määramise meetodid · Põldkatsed -Looduslikes tingimustes -väetuskatsed katselappidel -koostatakse katse skeem(katsevariantide kogum) -Katselapp kindla kuju ja suurusega -tuleb arvestada reljeefiga -enne viiakse läbi ühtluskülv -suurus sõltub tehnikast ja kultuurist -lapid kuni 90m2 · Nõu- e. vegetatsioonkatsed
ASB-Greenworld Universaalne vedelväetis. Selle spetsiaalväetise lisamine 2x nädalas kastmisvette takistab nende puudusnähtude esinemist. (http://www.asbgreenworld.de/asb/index.php?option=com_content&task=view&id=52&lang=et) 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega Väetamisel võib kasutada nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi. Orgaanilised väetised (kõdusõnnik, kompost, turvas) suurendavad mulla huumusesisaldust, varustavad toitainetega, parandavad mulla struktuuri ja mikrobioloogilist tegevust. Rooside väetamisel on kindlasti lihtsam kasutada tänapäevaseid, roosidele mõeldud mineraalväetisi, sest nende eelis on täpne koostis ning kõik vajalik rikkalikuks ja värvikirevaks õitsemiseks. Sõnniku ja teiste lämmastikurikaste väetistega on tihti oht taimed põletada lenduv lämmastik põletab lehti ja tugev kontsentratsioon mullas rikub narmasjuured taim võib hukkuda
Ka viimane külvieelne mullaharimine ei tohiks olla liialt sügav, et vältida alumistes kihtides paiknevate umbrohuseemnete pinnale toomist. Mahepõllunduses kasutatakse ka Teraviljakülvide juures ristiku või ristiku ja kõrreliste segu allkülvi. Allakülv on tõhus viis umbrohtumuse vähendamiseks (E. Ilumäe 2004). Õige kultuuride järjestusega külvikorras jätab eelkultuuri kasvatamine mulda järgnevatele paremini kättesaadavaid toitaineid ja võib suurendada ka mulla huumusesisaldust ning parandada mulla struktuuri. Sel viisil saadud optimaalsete toitumistingimuste ja hea struktuuriga mullas areneb ka kultuurtaimede juurestik paremini ja taim kasvab kiiremini. Lopsakama ja jõulisema kasvuga kultuurtaim surub umbrohud alarindesse ning need ei suuda konkureerida kultuuridega kasvuruumi ja toitainete osas (E. Ilumäe 2004). Mõned näited umbrohtude kontrolli all hoidmise kohta Saksamaa ökotalust: (muld: rähkne)
ka kartul ja põldhein. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, keskmine huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja vee läbilaskvus. Saagikus sõltub peamiselt väetamisest, agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Leetjatel muldadel on ka mõned miinused – kohatine toitainete puudus, leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad, kohati võib Bt horisont olla tihenenud. Et neid muldasid säästlikult kasutada, tuleks säilitada huumusesisaldust ning kasutada heintaimedega külvikordi ja kui põhjavesi on kartunud ning koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis tuleks piirata väetiste ja kemikaalide kasutamist, eriti Pandivere alal (Maaeluministeerium 2006:14). Kr on koreserikas rähkmuld, kus kihisemine toimub tavaliselt kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: A- AC-C. Huumushorisondile järgneb üleminekuhorisont ning sellele järgneb lähtekivim. Haritava
13. Orgaanilise aine vormid mullas. 1) Mittespetsiifiline orgaaniline aine Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. Määratakse kuumutuskao alusel 2) Spetsiifiline orgaaniline aine- huumus Huumus on tumepruun v must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav.( Toitained N, P) Parasniiskes mullas moodustub huumus 85-95 % orgaanilise aine massist Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi. MIDA VÄRVILISEM MULD SEDA TOITAINE VAESEM 14. Huumuse omadused ja koostis. Omadused: tumepruun kuni must Happeline C- sisaldus 40-70% N-sisaldus- 2,5-5 % Lisaks P teised toiteelemendid Koostis Humiinhapped- must läikiv pulber, leelismetallidega( Na,K), annavad soolasi, mis
kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Miinused: - kohatine toitainete puudus - leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad - kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritudSäästlik kasutamine: - säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi - kui põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste jakemikaalide kasutamist (Pandivere ala). ( Eesti muldadest põllumehele.lk 14-15) G- Gleimuld. Gleimullad on alaliselt liigniisked mullad, mida iseloomustab looduslikel aladel toorhuumuslik horisont (orgaaniline aine on halvasti lagunenud, pooleldi muundunud ja vähehumifitseerunud olekus mineraalsete osakeste vahel, olles mineraalosaga halvasti seotud,
· üle 5% väga kõrge -Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. -Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik horisont, sisaldades rohkesti orgaanilist ainet, mis on pooleldi lagunenud ja halvasti kinnitunud mulla mineraalse osaga. Sel juhul on õigem väljendada orgaanilise aine, mitte huumusesisaldust. 15. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. -Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. -Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. -Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 24. Mulla aktiivne happesus
I >1100 sü/ha - 3500 EEK/ha, IV <300 sü/ha - 1000 EEK/ha. V Muu maa (ehitused, aiandusühistud jne.) on määratud m2 baashinnad maakondade ja asulate kaupa (Tõrvandi 21 EEK/m2, Elva 15 EEK/ m2, Puhja 8 EEK/m2). Hinnatsoonid vastavalt kaugusele linnast (Tartust 16...25 km - 10 EEK/ m2, 4...9 km - 14 EEK/ m2. Muldade kasutamine ja kaitse Huumusesisaldus ja huumusevaru Huumusesisaldus väheneb mustkesa ja rühvelkultuuride all ca 2 t/ha. Teravilja kasvatamisel 1 t/ha, 1-a heina all 0,7 t/ha. Huumusesisaldust suurendavad - libl. + kõrreliste segu 1,5 t/ha, kõrrelised 1 t/ha. 0,1 % huumusesisalduse (3 t/ha) tõstmiseks vaja Lk muldadel 100...130 t, K muldadel 80... 90 t/ha sõnnikut Muldade väljakurnamine - vaesunud mullad. Igal aastal kaotab planeet Maa ca 70000km2 haritavat maad, viimase 50 aastaga kaotatud üle 10% viljakandvast maast (põhjused kulutavad maaharimisviisid, liigkarjatamine, ebaõiged niisutusvõtted, metsade lageraie). Erosioon vee ja tuuleerosioon
32cm. Tabel 3. Metsamulla kaevete tüsedused ja huumusesisaldus. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Tüsedus 30 32 29 30 28 32 32 30 Hu% - - - - - - - - 14 Kaevete tüseduste vahel kõige õhemal ja kõige tüsedamal oli 4cm. Huumusesisaldust turbamuldadel ei määrata. Seetõttu kirjutati tabelisse kriipsud, et oleks arusaadav, miks välja jäetakse. Tabel 4. Poolkaevete boniteedid, lõimised ja pH. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Boniteet 28 28 28 28 28 28 28 28 Lõimis T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2 T2
11. Orgaanilise aine vormid mullas. ehituselt ja välisomadust põhjal jaotatakse org aine mullas: 1)mittespetsiifiline org aine (varis) lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused määratakse kuumutuskao alusel 2)spetsiifiline org aine- huumus. huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav, sisaldab toitaineid eelkõige N,P, mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega et huumuse koostis on C sisaldus 58% huumuse omadused: värvus tuumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N sisaldus 2,5…5% 12. Huumuse omadused ja koostis. mulla org aine kujuneb mullatekkeprotsessis elusorganismid ja ‘’surnud''org aine tunnuslik element on süsinik C samuti N, P, S ja nende ringe orgaanilise aine ladestumine
1. Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. 2. Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 12 Huumuse koostis ja omadused Huumuse omadused: · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1
Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. · Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13. Huumuse omadused ja koostis. Omadused · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Koostis- Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: · Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides
1. Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. 2. Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 18. Huumuse omadused, koostis, humifikatsioon. Huumuse omadused: · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al humaadid on
Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5...3,5%. Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik horisont, sisaldades rohkesti orgaanilist ainet, mis on pooleldi lagunenud ja halvasti kinnitunud mulla mineraalse osaga. Sel juhul on õigem väljendada orgaanilise aine, mitte huumusesisaldust. 22. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 23. Eesti muldade huumusesisaldus.
2,5...3,5% keskmine 3,5...5,0% kõrge üle 5,0% väga kõrge Huumusesisaldus alla 2,0% näitab, et mullaviljakus on langev. Madala viljakusega muldi on Eestis 18% ja need asuvad peamiselt Põlva, Valga, Võru maakonnas. Kõrge huumusesisaldusega mullad on aga Lääne-, Harju- ja Saare maakonnas. Huumus parandab mulla füüsikalisi omadusi ja on taimetoitainete allikaks. Huumusesisaldust tõstavad õige külvikord või viljavaheldus, orgaaniliste väetiste kasutamine ja õige (nõuetekohane) mullaharimine. Milliseid lämmastikväetiseid on otstarbekas kasutada kevadel ja milliseid suvel? Kevadel ............................................................................................................ Suvel ...............................................................................................................
taimsed ja loomsed jäänused. 2. Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 14. Huumuse omadused ja koostis. Huumuse omadused: värvus tumepruun kuni must happeline C-sisaldus 40..70% N-sisaldus 2,5...5% Lisaks P jt toiteelemendid Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 6 1
Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 22. SUGUKOND SARIKALISED: TÄIUSLIK ÕISIK * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi araalialaadsed. * Liike umbes 3000. Levinud üle kogu maakera, kuid peamiselt põhjapoolkera mõõduka ka kuiva kliimaga aladel, samuti troopiliste alade mägedes. * Hästi silmapaistvad omapärased rohttaimed.
kaheks: Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. · Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13. Huumuse omadused ja koostis. Omadused · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Koostis- Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: · Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides
Seega võetakse mullaproovid. Kui kirsiistandikuks planeeritav maa-ala on olnud pikemat aega rohukamara all, tuleks seda enne istandiku rajamist mitu aastat korralikult väetada ja harida. (Jänes, Niiberg 2001). Enne kui alustatakse mullaharimist, on oluline selgitada, kui kaugele on juured kasvanud ning kui sügaval pelamised juured asuvad. Alles seejärel määratakse väetiste andmise sügavus ning kaugus. (Kiislar 1969) Huumusesisaldust mullas aitab tõhusalt suurendada orgaaniline väetis: sõnnik, kompost, haljasväetis. Sõnnikut kulub 100-150 t/ha. Kirsiaia rajamisel on väga oluline just istutuseelne sügavväetamine, millega viiakse kõik süisel antavad väetised sügavkünniga viljapuu juurte peamise leviku piirkonda. (Jänes, Niiberg 2001). Üheks efektiivsemaks väetamisviisiks viljapuuaias on sügavväetamine vedelväetisega: väetised viiakse otse juurte lähedale mulda. Selleks võib kasutada
Huumusainete teke on keeruline biokeemiline protsess, mille käigus lihtsamatest ühenditest moodustuvad keerulisemad ning mis saab toimuda üksnes mikroorganismide osavõtul. Huumusainete hulk ja omavaheline osatähtsus sõltub taimejäänuste päritolust (rohtsed või puitunud), nende keemilisest koostisest ning mikroorganismide arvukusest ning liigirikkusest. Enim tekib huumust, kui paralleelselt toimuvad nii aeroobne kui anaeroobne lagunemine. Kokkuleppeliselt hinnatakse mulla huumusesisaldust järgmiselt: <2% -madal 2.1 … 3,0 -keskmine 3,1 … 5,0 -üle keskmise 5,1 … 8,0 -kõrge >8,1% -väga kõrge Enamiku puittaimeliikide kasvatamiseks sobivad keskmise huumusesisaldusega kasvupinnased. Huumus stabiliseerib ehk puhverdab mulla keemilisi omadusi, neelates ja sidudes mulda viidud taimetoiteelemente ja -toitaineid ning vähendab sellega nende väljauhtumist mullast. Jämedateralistes
juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 59. Sgk. huulõielised. Terpenoidid Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed
Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36. Sugukond huulõielised- Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud
mõju umbrohtude ning taimehaiguste ja kahjurite levikule. Põllukultuurid jagatakse vastavalt väärtusele eelviljana gruppidesse. Head eelviljad on rühvelkultuurid ja mitmeaastased heintaimed. Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda- ja söögijuurviljad), eriti need, mida väetatakse orgaanilise väetisega ning kasvuaegselt intensiivselt haritakse. Pikaajaline rühvelkultuuride viljelemine samal kohal võib aga vähendada mulla huumusesisaldust (rohke mullaharimise korral toimub orgaanilise aine ulatuslik lagunemine). Mitmeaastased heintaimed (nii liblikõielised kui kõrrelised) jätavad mulda juure- ja varrejäänustena rohkesti orgaanilist ainet ning muld rikastub. Kuid selline nähtus toimub vaid keskmise ja kõrgesaagiliste rohumaade puhul, madalasaagiliste rohumaade puhul on väärtus eelviljana tühine. Heintaimed parandavad ka mulla struktuursust, mis oluliselt tõstab mulla viljakust ning viib miinimumini tuule- ja
Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36. Sugukond huulõielised- Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud
annaabi.ee 
