Põllumaad on kokku 20 ha ja mullaliigiks on LPg ehk gleistunud pruun näivleetunud muld. Tähtsaim sissetoomisallikas on teravilja- ja marjakasvatus. Väetusplaan on koostatud väljamõeldud põldudele. Gleistunud kahkjate muldade kultuuristamine eeldab korralikku kuivendust, võib vajada ka lupjamist, perioodilist sügavkobestamist, oluline on keemilis-mineraalse koostise reguleerimine. Tingimuste parandamiseks tuleks silmas pidada ennekõike kaltsiumi- ja huumuseseisundit. Töö põhieesmärgiks on väetiste kasutamise plaanipärane korraldamine talus. Väetusplaanis tuuakse välja planeeritavad põllumaa külvikorra väljade väetisnormid, andmise ajad ja viisid. Samuti käsitletakse väetiste varumist, säilitamist, transporti ja muldaviimise tehnoloogiat puudutavaid küsimusi. 3 1. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS Tabel 1
Harimisõrnadeks loetakse muldi, mille huumusesisaldus on alla 1.8%. Praegu on kasutusel haritava maa hektari kohta keskmiselt 2.4 tonni sõnnikut, milles on kuivainet umbes 20%. Seega viime mulda ainult 0.5 tonni kuivainet, millest huumusvarude täiendamiseks läheb vaid 30%. Huumusesisaldus hoitakse mullaomadustele vastaval tasemel mitmete isereguleerivate mehhanismide abil, mille juhtiv osa kuulub mulla elustikule. Madala huumusesisaldusega muldadel tuleb mulla huumuseseisundit pidada üheks olulisemaks saaki limiteerivaks teguriks. Et mulla bioloogiline aktiivsus tõuseks või väheneks, püsiks ühel ja samal tasemel, on orgaanilist ainet vaja juurde anda rohkem või vähem sama palju kui sealt ära viime. 16 Rühvelkultuurid 2-3 t/ha huumust läheb ära Teravili 0.5-1 t/ha huumust läheb ära C : N suhe Kanasõnnik 10 : 1 Veisesõnnik 20 : 1 Puulehed 35 : 1 kuni 85 : 1 Ajalehed 170 : 1 kuni 800 : 1
annaabi.ee 
