Nimetu
mahuni analüüsitava veega, raputatakse pudelit tugevasti ja kontrollitakse kohe
seejärel lõhna. Lõhn võib olla: puhas, värske, mullalõhn, kalalõhn, turbalõhn,
mädanemiselõhn, mudalõhn. Puhas ja värske lõhn on omane puhtale veele.
Niinimetatud värske lõhn on iseloomulik eriti süsihappegaasirikastele vetele. Mulla- ja
turbalõhn vihjab tavaliselt vees toimuvale orgaanilise aine kõdunemisprotsessidele
huumusbakterite kaasabil. Turbalõhn võib esineda ka läbi turba filtreeritud vee puhul
ning pole sel juhul negatiivseks näitajaks. Mädanemis- ja mudalõhn vihjavad
intensiivsele bakteritegevusele ning madala kvaliteediga, sageli aga ka kõlbmatuse
tunnuseks. [5]
2) Maitse järgi akvaariumivee maitse võib olla: karge maitsetu, lääge, soolakas,
hapukas, kibekas. Lääge maitse esineb tavaliselt kõrge bakterisisaldusega ning
madala sooladesisaldusega aga ka süsihappegaasivaeste vete puhul