kiht, kus sademete vesi on toitained sügavamale uhtunud. *Sisseuhteh- tumedam värv., allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemiskoht. PROTSESSID TUNDRAD- 1.turvastumine- org.aine mittetäielik lagunemine pideva liigniiskuse tagajärjel. 2.gleistumine- (savistumine) mulla mineraalosad muutuvad O-vaeses ja veerohkes keskk. savikaks (sinakas-, rohekashall) METSAVÖÖND- leetumine/leostumine- toitainete väljauhtumine sügavamale ja heleda väljauht horis. teke ROHTLAD- kamardumine- (huumusaine ladestumine mulda) NB! ainuke looduslik prots. mis tõstab mulla vilj KÕRBED- sooldumine- mulla vees lahustunud soolade välja kristalliseerumine mpinnale veeaurumise tõttu.(Kuivas, kuumas kliimas) VIHMAMETSAD-ferralisatsioon- pinnasesse imbuva rohkesademete vee mõjul kanduvad sügavamale ja alles jäävad vees vähe lah. Fe ja Al ühendid(punakas-kollakad mullad) Aineringe väga kiire.Toitained om koheselt ja huumushor. ei jõua tekkida.
Üks arvukamaid bakteriliike kuumas kompostis on Bacillus stearothermophilus. • Jahtumise faas, temperatuur langeb mesofiilsetele mikroobidele sobilikku vahemikku. Selles faasis suureneb seente (0.01-1 x106 KMÜ g-1) ja aktinomütseetide (0.1-10 x106 rakku g-1) arv. • Küpsemise faas, temp. langeb väliskeskkonna tasemele, suureneb teiste troofiliste tasemete organismide - algloomad, nematoodid, lestad - arvukus. Selles faasis suureneb huumusaine kogus. Joonis1. Kompostimise dünaamika. Joonisel on näidatud kompostimise erinevad etapid ja temperatuuri muutus protsessi käigus. 10 Komposti kasutamine. Komposteerimisprotsessi tulemus on kõrge huumuse sisaldusega ja neutraalse pH-ga materjal. Valmis komposti mikroobikooslus on väga mitmekesine. Tavaliselt hinnatakse kompostist
vimalik defineerida. L. on raskesti lagundatav ja l. lagundamine on aeroobne protsess. L. lagundamine on aeglasem protsess kui t. ja ht. lagundamine. Peamised l. lagundajad on basidiomtseedid, protsessis osalevad ka aktinomtseedid (Streptomyces spp.) ja bakterid. Ligniini lagundamise produktideks on fenoolid, aromaatsed happed ja alkoholid. ks osa neist henditest mineraliseeritakse CO2 ja veeks. teine osa, peamiselt fenoolsete hendite lagundamise vaheproduktid, oslevad huumusaine tekkes. Valgud, peptiidid ja aminohapped (2-15 %). Valgud on suure toitevrtusega (C+N). Looduses v. struktuur laguneb ja mikroobid lagundavad neid hendeid edukalt. V. lagundatakse rakuvliste ensmide proteinaaside ja peptidaaside poolt. V. lagundamine toimub nii aeroobselt kui ka anaeroobselt. Pektiin. Monomeeriks on galakturoonhape. Puit sisaldab 1-5 % pektiini. P. lagundamine toimub ensmide pektiini esteraasid ja hdrolaasid vahendusel aeroobses ja anaeroobses keskkonnas
kus orgaanilone aine lagundatakse. Teatud etapil leiab aset laguntatava orgaanilise aine molekulide mikroobse valgumolekulid eliitumine ja tihkestumine, mille tulemusena tekib huumus. See on oluliselt keerulisema ehitusega, kui lähtekomponendid. Seetõttu ei saa humifikatsiooniprotsessi samastada mineralisatsiooniprotsessiga, kus tekivad lähtekomponentidega võrreldes just lihtsama ehitusega ained. Huumuse koostikomponendid on huumushapped ja huumusaine. Huumushapped on humiinhapped ja fulvohapped, mis annavad mineraalsooladega reageerides vastavaid soolasid humaate ja fulvaate. Huumusained humiin ja fulviin on kõige püsivam osa mullas. Okaspuumetsades tekib rohkem fulvohappeid ja seal on fulvaatne huumus. Selle huumushappe soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad. Muld vaesub kiiresti biokeemilistest tähtsatest ühenditest. Selline veega väljauhtumine leiab aset karbonaadivaestel lähtekivimitel kujunenud
annaabi.ee 
