1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks.1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse.
1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit.
1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Teosed eesti keeles
vastu. Kuna neiu ei vastanud don José korduvatele armastusavaldustele, pussitas mees tolle surnuks, ilma, et Carmen oleks karjatanud. "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant'i eelkäijaks. Kasutatud allikad http:// kohustuslikkirjandus.blogspot.com/2009/06/carmen.html http:// et.wikipedia.org/wiki/Prosper_M%C3%A9rim%C3%A9e http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/85/Prosper_M%C3%A9rim http:// www.larousse.fr/encyclopedie/data/images/1004131Prosper_M%C3% http:// www
kunstnikud, pärinesid Normandiast. Ka Merimee oli andekas joonistaja ja maalija ning töötas küpses eas muinsuskaitseinspektorina. Amet võimaldas tal palju reisida ja peale reisikirjade on paljud tema novellid (,, Carmen") seotud rännakuil nähtu ja kuulduga või antud isegi teadlase jutustusena. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. 1840. aastal kirjutas ,,Colomba ,, ja 1842 kirjutas ,,Carmeni". Teise keisririigi ajal saab ta senaatoriks ja on tihedalt seotud õukonnaga. See pigem küll keiserlik soosing mõjub Merimee loomingule halvavalt, ta tõmbub kirjanduselust tagasi, kibestub ja sureb üsna üksikuna Canne´is. Märkimis väärib ka Merimee tolleaegne huvi vene kirjanduse vastu
september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Kirjanduse juurde jõudis Mérimée pärast juuraõpinguid ja tänu sõber Stendhalile 1834 pidas ta muinsuskaitse peainspektori ametit ning sel ajal jõudis paberile üle kahekümne jutustuse Mérimée hindas alati loogilist mõtlemist,kuna kasvas voltäärillikus vaimus. Ta ei lasknud tunntel üle ääre voolata,sest oli liiga skeptiline selleks. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puškinit, Gogolit ja Turgenevit. Looming: "Carmen","Pärtliöö","Karl XI nägemus","Etruski vaas", "Sinine tuba"
annaabi.ee 
