samuti vahepeal väljaspool kodu abivalmis mära ja kodus majapidamisega tegelev naine, sest nende endi eesel olevat kasutu. Abivalmina soovis vaimulikuhärra aidata ja muuta Gemmata märaks, kuid selleks oli tal “saba taha panemise” plaan, mis nägi välja koomiliselt erootiline. Elus juhtuvad vahetevahel sündmused, mida on raske uskuda, kuna need tunduvad nii naljakad, et tõsiselt võtta või siis mõne inimese rumalused, millest ei osata aru saada ja võetakse huumorina. 21.sajandi inimesel ja elul on mitmeid sarnasusi 14.sajandiga. Suurimaks sarnasuseks, mida ma märkasin on usu tähtsus. Renessansiaegses Boccaccio teoses “Dekameron” kandis olulist rolli Jumal Amorisse usk, sest tegelased mainisid mitmeid kordi tema olemasolu ja austust tema vastu. Samuti on väga tüüpiline tänapäeval paljude jaoks õigluse otsimine nagu oli ka 14.sajandil. Nimelt viiendas loos tuli ilmsiks karm saatus, sest vürsti tütar otsis õiglust oma
Lapsevanemad ehk mõistavad, mida on üritatud piltidel kujutada kuid lastele võib see osa jääda natuke segaseks ning nad võivad vajada selgitusi. Ka on veel võimalus, et raamatu illustratsioonid on niivõrd häirivad või mittesobilikud, et neid tuleks lugeda koos lapsega ning talle neid pilte siis seletada. Antud probleem esineb Piret Raua raamatus „Teistmoodi printsessilood“, kus illustreeringud on ilmselt mõeldud huumorina ning tagamõttega, kuid lapsel võib olla raskusi sellest aru saamisel, eriti kui ideaaliks on tavapärased muinasjututegelased nagu Elsa ja Lumivalgeke. Antud raamatu illustratsioonideks on erinevalt kõverdunud jalad, taevas lendav hiir-konn, õhupallist peaga printsess jne. Sama moodi on ka iseäralikult illustreeritud ka Aino Perviku raamat „Paula jõulud“, kus jõuluvana on siis peenikene ning lühikese habemega ja ka teised illustreeringud on kummalised.
annaabi.ee 
