tekitamiseks vaja algtõuget ja voolu katkemisel lahendus uuesti ei teki, vaatamata välja olemasolule. Geigeri lahendus tekib siis, kui - ionisatsioonienergia; - väljatugevus; - kustuva lahenduse lävitugevus; - läbilöögi väljatugevus, mille korral gaasi molekulid lagunevad ioonideks elektrivälja jõudude toimel. Kustuvat lahendust, mis toimub vabas õhus normaalrõhul, nimetatakse kaarlahenduseks (kaarlamp, elektrikeevitus); hõrendatud gaasis toimuvat lahendust huumlahenduseks (reklaamtorud, päevavalguslambid). b) Kõrgetel pingetel ( ) on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Säde- ja koroonalahendus tekib alati staatilises väljas. Kui on olemas märkimisväärne elektromotoorjõud, kasvab lahendus kiiresti ülivõimsaks kustuvaks lahenduseks -
tekitamiseks vaja algtõuget ja voolu katkemisel lahendus uuesti ei teki, vaatamata välja olemasolule. Geigeri lahendus tekib siis, kui - ionisatsioonienergia; - väljatugevus; - kustuva lahenduse lävitugevus; - läbilöögi väljatugevus, mille korral gaasi molekulid lagunevad ioonideks elektrivälja jõudude toimel. Kustuvat lahendust, mis toimub vabas õhus normaalrõhul, nimetatakse kaarlahenduseks (kaarlamp, elektrikeevitus); hõrendatud gaasis toimuvat lahendust huumlahenduseks (reklaamtorud, päevavalguslambid). b) Kõrgetel pingetel ( ) on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Säde- ja koroonalahendus tekib alati staatilises väljas. Kui on olemas märkimisväärne elektromotoorjõud, kasvab lahendus kiiresti ülivõimsaks kustuvaks lahenduseks -
annaabi.ee 
