Hääldus ja hääldusteadused
Tegelikult kasutavad maailma keeled kogu ala, mis mahub selle kujundi sisse: häälikute põhihulk jaotub ette-taha
(skeemil vasak ja parem väli), kuid ka keskele olev kolmnurk ei jää tühjaks seal moodustuvaid nimetatakse
keskvokaalideks (nt [] ehk vene ). Keeli, mis kasutavad viimaseid, pole vähe (meil tuntumatest ka rootsi, samuti
inglise, saksa, prantsuse). Tavalisim keskvokaal on neis keeltes nn svaahäälik [ ] (rõhutu silbi redutseerunud e).
Huulvokaalidest (labiaalvokaalidest) on enamikus keeltes tagavokaalid o, u. Labialiseeritud
eesvokaalid on haruldasemad: peale eesti ö, ü veel nt saksa, prantsuse ja rootsi keeles tavalised [ø],
[oe] (vastavalt keskkõrge ja keskmadal "ö") ning [y], [] (kõrge ja poolkõrge "ü") vt ka allpool eri
keelte vokaalisüsteemid. Keskvokaalide seas leiame huulvokaalid rootsi pika ja lühikese näol
(hus, upp vt allpool).
annaabi.ee 
