Huulhein
Perekonda saab jaotada parasvöötme- ja lähistroopikavormideks.
Parasvöötmevormid:
Nende hulka kuuluvad kõik Euroopas leiduvad liigid.Talvitumiseks moodustub neil
talvituspung ehk hibernaakel, millest nad kevadel uuesti üles kasvavad (selliseid taimi
nimetatakse hemikrüptofüütideks). Mõnel sellisel liigil (pikalehine huulhein,
vahelmine huulhein) on ka lähistroopikas või troopikas kasvavad vormid, mis
talvitumist ei vaja ning talvituspungi ei moodusta.
Juured:
Enamikul huulheinaliikidel on juurestik vähearenenud. Juurte funktsiooniks on
peamiselt taime kinnihoidmine ja vee hankimine. Toitainete hankimise seisukohast
pole juurtel peaaegu mingit tähtsust. Mõned Lõuna-Aafrika liigid säilitavad juures
vett ja ka toitaineid. Mõnel Austraalia liigil on säilituselunditeks mugulad, mis
võimaldavad taimel suvise põuaaja üle elada. Kääbushuulheinade sammasjuured on
sageli suhteliselt väga pikad (kuni 15 cm).Kääbushuulheinadel on vanas eas sageli
annaabi.ee 
