Herpes Mis on herpes? Herpese ehk ohatise tekitajaks on viirus, millel on kaks alaliiki: esimene põhjustab huuleohatist ning teine valulikke villilisi lööbeid suguelunditel ehk suguelundite ohatist. Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks inimeste seas kogu maailmas ning viirusesse nakatunute arv kasvab. Ülevaade Ohatis on väga sage haigus, 50. eluaastaks on viirusega nakatunud 80% inimestest. Enamus pole oma haigusest teadlikud, kuna herpes lööb sagedasti välja vaid 20 protsendil viirusekandjatel. Nakatutakse haige inimese kehavedelikega läbi vigastatud naha või limaskestade
tuvastatud 8 tüüpi herpesviirust: HSV 1 ja HSV 2 on väga sarnased: nad on 50 % ulatuses DNA- homoloogid. Antigeeni uurimiseks kasutatakse analüüsimeetodiks: a) immuunflurestsentsuuring (IF) b) ensüümimmuunmeetod (EIA) Antikehade uurimiseks kasutatakse analüüsimeetodiks: a) ensüüm-immuunsorptsioonimeetod (ELSA) b) kemoluminesents meetod analüsaatoril (IMMULITE) RAVIMINE Herpes viirust ravitakse (huuleohatist, suguelundite ohatist, vöötohatist) viirusevastaste ravimitega, levinum on atsükloviir. Ravimid on saada kreemina, tablettidena ja süstitava vormina. Sõltuvalt haiguse raskusest valitakse ravimvorm: huuleohatise puhul kreem, korduva ohatise puhul tabletid. Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse ravimit veeni. Kasutatakse kõige kaasaegsemaid viirusevastaseid vahendeid, kuid siiski pole herpesviirust võimalik lõplikult välja ravida
Soolatüügas on samuti viiruslik, pealisnaha healoomuline nahamoodustis. Tüükad tekiad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vihamisest ja papillomatoosist. Soolatüügas on nööpnõela suurune või suurem nahavärvi sõlmeke, mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja isegi sisaldada verd. Tüükad võivad olenevalt asukohast välja näha väga erinevad. Viirusnakkus põhjustab ka vöötohatise teket. Tekitajaks on Varicella-zoster virus ( VZV),mis kuulub huuleohatist põhjustava viirusega samasse viiruste perekonda. Levib piisknakkuse teel ja on väga nakkav. Sama viirus põhjustab ka tuulerõugeid. Tavaliselt avaldub haigus nõrgestatud organismis. Tüüpiline vöötohatise haiguspilt on villiline lööve nahal. Kahjustub osa nahast, mida vastav närv innerveerib, enne ville tekib punetus, villid on vahel verise sisuga. Haige tunneb reeglina valu, vähem süge- lust, võib esineda ka kerge palavik (37-38). Vöötohatis avaldub peamiselt eakatel,
annaabi.ee 
