argielu rataste vahele. 1960. aastate teisel poolel toimus Valtoni loomingus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline hüperbool ja grotesk, mis andsid tooni proosauuendusele Valton kujutab inimeste süsteemi, kus tegevus muutub absurdseks. Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. Filmid ja näidendid Valton on kirjutanud stsenaariumid mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969) "Hundiseaduse aegu" (1984) ja Herman Sergo "Näkimadalad" Ka kaks näidendit on avaldatud raamatuna "Vägede valitsejad" (1988) Valton on tõlkinud kirjandust vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari keelest. Tuntuimad teosed "Muinasjutt Grandi leidmisest" (1976) "Arvidi maailmareis" (1981) "Vanad arved" (1981) Täname kuulamast! "Kiirustav kahetsus" (1989) "Kirikutrepil" (1989) "Kohtunikud ja kohtualused" (1990) "Proovipildid" (1990) "Üks tund Toledos" (1990) "Kuninglik lõbu" (1991)
mõjutas kogu kirjandusprotsessi. Ega see palju raha korraga toonud. Pärast, kui nad olid teinud maksimumi koopiaid, öeldi mulle, et mul on õigus lisa saada. Läkitasin sinna mingid paberid, terve aasta ei tulnud vastust. Kord ühe asja pärast Moskvas olles läksin ise kohale ja selgus, et paber oli läinud kõrvalkabinetti. Viisin siis paberi õigesse kohta ja alles siis sain ka ettenähtud raha. Aga see raha läks kõik talu remondi sisse. Hiljem tuli juba "Hundiseaduse aegu", mis läks stuudiosiseste sekelduste nahka. Poole pealt vahetati rezissööri jne. See oli "Tallinnfilmile" üsna tüüpiline, kus Danilovits, Skolnikov, Parvel ja Mandrõkin manipuleerisid inimestega, surusid oma tahet peale, ei lasknud uuel põlvkonnal tekkida. Sageli oli nii, et rezissöör vahetati välja, kui filmimaterjal ei meeldinud. Tundus, et peatoimetaja Rekkori ajal enam niisuguseid asju ei tohiks juhtuda. Ma ise arvan, et
annaabi.ee 
