Loomingut võib grupeerida: 1)Portreed: nt Ema portree 2) Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: *Fr. R. Kreutzwald, *J. Hurt, *J. V. Jannsen 3)Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: *Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. *Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. *Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist- originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. Loomingut võib grupeerida: 1)Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid *Laeva viimne ohe, *Laine ainuke suudlus *Aja lend, *Koit ja Hämarik 2)Portreed: * J. Köleri büst
110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub umbes 30-50 kg Saba pikkus on 35-50 cm Esikäpa jälg 10-12 cm pikk ja 8 cm lai Hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad Terav haistmine, kuulmine Peamiselt ööloom Hunt ja koer Hunt on võimsama kehaehitusega Hundi jäljed on pisut piklikumad Hundi sörk on ökonoomsem Hundi karvkate on eesosal väga pikk, moodustab väikese laka Hunt on koerlastest kõige parema nägemisega Miks hundile jahti peetakse? · Hundinahk · Hundi arvukuse ohutus piiris hoidmiseks Hunt Eestis Elavad rabades ja võsastikes Põhivärvus on kollakas-hall Põsed, kurgu- ja kõhualune ning jalgade siseküljed on valkjashallid 2013. aasta loomaks oli hunt Rahvapärimuses on ta populaarne tegelane Kasutatud allikate loetelu: Kaal, M. (1983). Hunt. Tln: Valgus. LK: 9,11,78. Chaline, E. (2011). Viiskümmend looma, kes muutsid ajalugu. Tln: Koolibri. LK 45-46 Ernits, P. (2012)
seostama kurjuse ning Jumala teotusega. Keskajal suurenes huvi nende olendite vastu, kuna inimesi, keda kahtlustati libahundiks olemises, hukati avalikult. Jutte libahundist ei kohta me ainult rahvapärimuses, vaid ka 20. ja 21. sajandi kirjanduses. Lood libahundist köidavad inimesi tänase päevani. Eesti rahvausundis teati, et libahundiks võis saada nõia needmise läbi või ise maagilisi toiminguid tehes. Viimase variandi puhul tõmmati näiteks hundinahk selga, määrati end nõiutud võidega, tehti kolm ringi ümber nõiutud kivi, või loeti nõiasõnu. Rahvapärimuse kohaselt moondas inimene end hundiks õhtul ja sai tagasi inimeseks hommikul. Inimkuju taastamiseks pidi läbi viima sarnaseid toiminguid, mis libahundiks saamisel. Usuti, et ka teised inimesed saavad aidata libahundil inimese kuju uuesti võtta. Selleks pidi andma hundile leiba süüa, seda pidi talle ulatama sepistatud rauast teraga
1) Portreed · Ema portree Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: · Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen 2) Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: · Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. · Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. · Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist-originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel · Kalevipoeg 3) Allegoorilised tööd · Lootus · Surematus · Emaarmastus Kokkuvõtteks: Weizenberg õpetas eestlasi kunsti (skulptuuri) tundma, aitas kasvatada rahvustunnet. TÄISFIGUURID Kõige suurem osa tema kunstist olid portreed( loomingu põhiosa) PORTREED-> EESTI KULTUURITEGELASTE PORTREED Ta jäi kodumaad ainult külastama, elas välismaal. 17.a. elas Itaalias, Rooma lähedal, omas oma isiklikku ateljeed Rooma lähistel. PORTREEBÜST- rinnakujud
koju. Teisteks uskumusolendid on näiteks tuulispead, mis keerutavad tolmu ja prahti üles. Selline tuulispea tõlgendus on see, et kellegi hing käib tuulispeana kehast väljas kurja tegemas. Inimene ise magab ja kui tal keerata ta ümber, siis hing ei saa kehasse tagasi tulla ning kui magajat tagasi ei keerata, siis sureb ta lõpuks ära. Libahunt on inimene, kes moondab end hundiks ja hundikujul käib öösiti murdmas karjaloomi. Hundiks käiakse öösel, hundinahk jäetakse kusagile kivi alla ning kui öösel tekib jällegi tung libahundiks saada, siis tõmmatakse aga jälle see nahk selga. Luupainaja on keegi konkreetne inimene, kes käib öösel magavat inimest painamas. Luupainaja kogemus on väga vastik, tundub, et oled üleval, kuid oma keha ei valitse. Rõhuv raskus on nii tugev, et isegi sõrmeotsi ei suuda liigutada. Tuleb katsuda ära tunda, kes sind painamas käib ning siis võib sellest lahti saada. Tegemist on elava
annaabi.ee 
