Paljunemine Jooksuaeg on jaanuaris ja veebruaris. Ema- ja isashunt moodustavad paari, mis enamasti jäävad kokku kogu eluks. Huntidel on sisemine viljastamine. Enamasti sünnib 1- 12 poega. Tiinus kestab 61-63 päeva. Järglased ja nende eest hoolitsemine Pojad sünnivad märtsis või aprillis. Sündides on nad pimedate ja suletud kõrvaavadega. Poegade eest hoolitsevad ema- ja isahunt koos. Pojad toituvad piimast, kui ka poolseeditud lihast. Kaheksa kuune hundikutsikas on saavutanud täiskasvanud hundi suuruse. Toiduahel Vetikas konnakulles kala kajakas rebane hunt Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex. htm http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt http://metsloomad.pbworks.com/Virgo
põder · Koduloomadest sööb peamiselt lambaid · Tühja kõhuga toitub ka hiirtest ja putukatest · Taimtoit on vitamiini ja ravi eesmärgil · Nende ainsateks vaenlasteks on tiigrid, karud ja inimesed Toitumine Võib korraga ära süüa 10 kg liha Talvel toitub sõralistest, jänestest ja pisematest kiskjatest Ta kütib haigeid ja vigastatud loomi Piirab näriliste ja sõraliste arvukust Üldine iseloomustus 1 hundikutsikas 2 domineeriv hunt 3 alluv hunt 4 hundi käpajälg 5 võrdluseks koera käpajälg 6 elupaik Välimus ja tunnused 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub umbes 30-50 kg Saba pikkus on 35-50 cm Esikäpa jälg 10-12 cm pikk ja 8 cm lai Hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad Terav haistmine, kuulmine Peamiselt ööloom Hunt ja koer Hunt on võimsama kehaehitusega
Kui poleks metsa joostud oleks neid ära söödud. Valgekihv jäi metsas ellu, aga teda piinas igatsus inimeste vastu. Nii ta läks vanale laagriplatsile,aga ta ei leidnud inimesi ja järgnes jälgedele. Õnneks leidis ta Halli Kopra ja oli õnnelik. Koos uue koha asunike koertega hakkas ta aega veetma uusi koeri tappes. Seda kõike tapatööd vaatas Beauty Smith. Beauty Smith-il oli kavatsus osta Valgekihv Halli Kopra käest, hundikutsika omanikku täis jootes. Kahjuks see õnnestus ja hundikutsikas läks halbadesse kätesse.Beauty Smith hakkas Valgekihva peksma niikaua kui hunt nii tige oli, et võimaldas käsu peale koeri tappa. Nii sai alguse koeravõitlus. Enamasti võitis Valgekihv, aga buldogi ta ära ei tapnud. Buldog hammustas surmavalt, aga õnneks sattusid peale kaks heade kavatsustega meest. Nad päästsid valgekihva buldogi haardest ja võtsid kaasa. Vanal omanikul oli sellest jumala suva, sest
SABA KUNAGI RÕNGAS. SÖÖB JÄNESED, ENDAST VÄIKSEMAD KISKJAD, VÕSAVILLEM KONNI,HIIRI, PUTUKAID JA LINNUMUNE. KRIIMSILM HUNDIKARI SUUDAB MAHA HALLIVATIMEES MURDA KA KARU. SUSI HUNT APRILLI ALGUSES SÜNNIB 2...9 KUTSIKAT. HUNT ON METSA SANITAR, KES KÜTIB HAIGEID VÕI VIGASEID LOOMI NING PIIRAB NÄRILISTE JA SÕRALISTE ARVUKUST. HUNDIKUTSIKAS ILVES ILVES ON MEIE METSADE AINUKENE KASLANE. VÄRVUS VÕIB VARIEERUDA PUNAKASPRUUNIST HELEHALLINI, MILLE PEAL ON TUMEDAD TÄHNID. KÕRVADE OTSAS ON TAL MUSTA OTSAGA KARVATUTID. ILVES KAALUB KUNI 25 KILO. LIIGUB PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL. APRILLIS VÕI MAIS SÜNNIB 2..3, HARVA 5 POEGA. POJAD ON SÜNDIDES PIMEDAD.
SABA KUNAGI RÕNGAS. SÖÖB JÄNESED, ENDAST VÄIKSEMAD KISKJAD, VÕSAVILLEM KONNI,HIIRI, PUTUKAID JA LINNUMUNE. KRIIMSILM HUNDIKARI SUUDAB MAHA HALLIVATIMEES MURDA KA KARU. SUSI HUNT APRILLI ALGUSES SÜNNIB 2...9 KUTSIKAT. HUNT ON METSA SANITAR, KES KÜTIB HAIGEID VÕI VIGASEID LOOMI NING PIIRAB NÄRILISTE JA SÕRALISTE ARVUKUST. HUNDIKUTSIKAS ILVES ILVES ON MEIE METSADE AINUKENE KASLANE. VÄRVUS VÕIB VARIEERUDA PUNAKASPRUUNIST HELEHALLINI, MILLE PEAL ON TUMEDAD TÄHNID. KÕRVADE OTSAS ON TAL MUSTA OTSAGA KARVATUTID. ILVES KAALUB KUNI 25 KILO. LIIGUB PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL. APRILLIS VÕI MAIS SÜNNIB 2..3, HARVA 5 POEGA. POJAD ON SÜNDIDES PIMEDAD.
Ta avastas, et mees ei osta endale peaaegu midagi, ta kulutab naeruväärselt vähe raha rõivaste peale. Mõni aeg hiljem sai ta aru kuhu Niels enda raha peidab ning võttis selle temalt ära. Tänapäeval pole palju spartalike elukommetega inimesi. Nii võivad ja saavad elada pigem siiski mungad. Nii peavad elama ka kahjuks väga vaesed inimesed, kes ei saagi endale midagi sageli osta. Nemad hoolitsevad eelkõige selle eest, et neil midagi süüa oleks. „„Aga minust oli vahepeal hundikutsikas saanud.““ (H. Wassmo „Dina raamat“, lk 314) Dina heidab oma isale ette, et too ei kasvatanud teda üles vaid saatis ta endast eemale. Noorest peast viidi Dina väiksesse kandikohta, mille nimi oli Helle. Ta isa maksis rikkalikult – rahas, jahuga, tööpäeva- dest vabastades. Helle inimesed olid vaesed ning seal oli palju lapsi. Dina ei suhelnud nendega, ta ei rääkinud üldse. Samuti ei kuulanud Dina mingeid õpetussõnu, kasvas täiesti omapead – metsikult,
julge olla ja millal ettevaatlik. Ta teadis, et elu sihiks on liha ja et on olemas sööjaid ja söödavaid.Ta õppis ka selgeks elus väga tähtsa seaduse: Söö või lase end süüa. Ühel hommikul, kui Valgekihva ema oli toitu läinud otsima, kohtus Valgekihv esimest korda inimestega.Ta oli kohkunud ning litsus ennast tugevasti vastu maad.Kuid teda nähes ei karanud mehed püsti, ei näidanud hambaid ega urisenud, vaid istusid vaikselt.Ka hundikutsikas ei liigutanud.Üks indiaanlastest tõusis äkki püsti, tuli ta juurde ja kummardus ta kohale.Indiaanlane ütles:"Wabam wabisca ip pit tah." (Vaata!Valgesd kihvad!) Mehed hakkasid naerma ja indiaanlane tõstis ta üles.Valgekihv hakkas niutsuma.Niutsumist kuulis ta ema, kes meeletul kiirusel kohale tormas.Kiche jäi seisma ning urises kaugelt.Siis hüüatas üks meestest:"Kiche!Kiche!" Kiche tormas mehe juurde viskas pikali ja niutsis ning liputas saba
annaabi.ee 
