Betti Alver · sündis 23. novembris 1906 · talle pandi nimeks Elisabet-vilhemine · kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga · Lugema õppis venna kõrvalt · 1914. aastal sai algõpetust kodukohas proua kilgi erakoolis · tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse · 8. aprillist 1918 jätkas õpinguid Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus · unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu · 1924. aastal lõpetas gümnaasiumi ja 1924 läks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks · 1925 edukal soritanud ladina keele lektorikurususe eksami · 1927. aastast alates koonus Beti tähelepanu kirjanduslikule loomingule · betti alver ja Heiti Talvik tutvusid lähemalt 1930. aastal, abielu sõlmisid nad 1937 · 1945. aasta arreteeriti Heiti Talvik
Seda komisjoni asus juhtima Gerhard Rägo. Komisjonis valmisid algkooli ja gümnaasiumi matemaatika õppekavad (vastavalt aastatel 1928 ja 1930), mis arvestasid igati sajandi alguse rahvusvahelise koolimatemaatika reformi ideid. See oligi matemaatika programmi kujunemise ajajärk. Olulisele kohale tõusis funktsiooniga seotud temaatika (ka tuletis ja integraal). Õpetati ka kombina- toorikat, tõenäosusteooriat ning analüütilise geomeetria algeid. Näiteks olid gümnaasiumi humanitaarharus ka kindlustusmatemaatika alged: suremustabel, kindlustusettevõtja fiktiivühing, kohustusliku tasakaalu nõue; reaalharus käsitleti aga sfäärilise trigonomeetria teemasid. Matemaatika nädalatundide arv koolis 1939. a. Klas I II III IV V VI VII VII IX X X XII Summa s I I mat 5 5 5 5 5 5 reaalk:5 5 4 H: 3 2 2 47 -51 tunde
Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ei jätkunud jõudu. Majanduslikult leidlik pereema asus esialgu lastega Tartusse üürituppa ning ainult nädalalõppudel oli pere koos Jõgeval. Jõukohane üürituba leiti Pihkva tänava majas nr.35. Kui Puskini-nimeline gümnaasium 1917.aastal evakueeriti Voronezi, jätkas Betti Alver 8. aprillist 1918 õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus, kus ta esimesi emakeeleõpetajaid oli Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Gümnaasiumi lõpetas Betti 1924. aastal. 10.septembril 1924 immatriku- leeririti Betti Alver Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks. 4.septembril 1927 on ta eksmatrikuleeritud. 1925 mais, tegi ta ladina keele lektori- kursuse eksami. Pärast seda on elanud kutselise kirjanikuna Tartus, ta oli abielus Heiti Talvikuga, aastast 1956 Mart Lepikuga
Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle" kultuuriosakonna toimetaja, seejärel "Sirbi ja Vasara" vastutav toimetaja asetäitja ja hiljem vastutav toimetaja. NLKP liige 1940-1990. Saksa-Nõukogu Liidu sõja algul 1941.a. evakueerus Tseljabinski oblastisse, 1941.a
jõukohasem. Betti Alver on seda elukohta meenutanud oma 1948. aastal kirjutatud eluloovisandis elanikud kuulusid eranditult linna kõige vaesemasse kihti. Elati räpakalt ja lärmakalt, kõigil neil inimestel oli alalisi omavahelisi arveteõiendusi ja kisklemisi. 1917. aastal evakueeriti Puskini-nimeline gümnaasium. 8.aprillil 1918 jätkas Betti oma õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus. Selles koolis oli tema emakeeleõpetajaks Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Esialgu oli Betti sooviks õppida klaverit ja näidelda. 10. septembril 1924. aastal immatrikuleeriti Betti Alver Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna filoloogia üliõpilaseks. 4. Novembril 1927. aastal ta eksmatrikuleeriti. Õpingutele Betti nimetamisväärselt ei keskendunud, eriti eksamitele. Enese edasi arendamiseks Betti eelistas palju lugeda ja andis sissetulekute suurendamiseks eratunde
kihti. Elati räpakalt ja lärmakalt, kõigil neil inimestel oli alalisi omavahelisi arveteõiendusi ja kisklemisi. Mulle on lapsepõlvest eriti meelde jäänud just see inimeste ülierutatus ja dispositsioon tülideks." 1917. aastal evakueeriti Puskini-nimeline gümnaasium. 8.aprillil 1918 jätkas Betti oma õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus. Selles koolis oli tema emakeeleõpetajaks Villem Grünthal- Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Esialgu oli Betti sooviks õppida klaverit ja näidelda. Lihtsalt linnas siiski Betti ei kohanenud. Pidevalt tabasid teda igatsevad tunded minna koju Jõgevale. Betti on ka ise meenutanud ennast, et nädalaalgus oli ta alati mossis ja torises kuid nädalalõpu lähenedes muutus ta tuju alati paremaks, mõeldes, et varsti saab koju Jõgevale. Kodu jäi talle armsaks ka hiljemgi.
Majanduslikult leidlik pereema asus esialgu lastega Tartusse üürituppa ning ainult nädalalõppudel oli pere koos Jõgeval. 1948. aasatal kirjutatud eluloovisandis on Betti Alver meenutanud, et selle maja elanikud kuulusid eranditult linna kõige vaesemasse kihti. Kui Puskini-nimeline gümnaasium 1917. aastal evakueeriti Voronezi, jätkas Berri Alver 8. aprillist 1918 õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus, kus ta esimesi emakeeleõpetajaid oli Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Kuigi tütarlapse kirjandid olid silmapaistvad ning ta tegi ka luulekatseid, unistas ta esialgu pigem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Linnas ei kohanenud Betti hästi. Ta on ise öelnud, et igatses koju tagasi, sest tahtis rahu. Hoolimata koduigatsusest lõpetas Betti Alver gümnaasiumi 1924. aastal. 10.09.1924 immatrikuleeriti Betti Alver Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna
,,Käoorvik" 1920 ,,Hõbedased kuljused" 1920 ,,Talihari" 1920 ,,Maarjamaa laulud" 1927 ,,Esivanemate hauad" 1946. Betti Alver Kirjutas peamiselt luulet ja ka poeeme. Tegeles ka tõlkimisega(Jevgeni Onegin). Sündis 23. Novembril 1906. Tema esialgseks nimeks oli Elisabe-Vilhelmine, hüüdnimeks Betti. Lugema õppis ta vanema venna kõrvalt. 1914 asus erakooli õppima, samal aastal ka Tartu Puskini nimelisse gümnaasiumi. 1918 Eesti Noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus. Unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu. Gümnaasiumi lõpetas ta 1924. Aastal. Peale seda Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda. 1927 koondus ta tähelepanu kirjanduslikule loomingule. Tutvusid Heiti Talvikuga ningg abiellusid 1937. 1944 asuti elama Pärnusse. 1945 arreteeriti. Heiti ning paar aastat hiljem saadeti Siberisse ning suri seal. 1956 abiellus ta Mart Lepikuga. 50ndatel oli tema jaoks raske aeg ning ta oli haiglas ravil. Alver suri 1989 Tartus, olles 83-aastane.
Teoses palju sümboleid. Kolm osa 1. põrgu 2. puhastustuli 3. paradiis. Igas osas 33 laulu + sissejuhatav laul = 100 (teisendus keskaja täiuslikumat numbrist 10). Põrgu tumedais toonides, puhastustuli roheline, paradiis hele valgus. Põrgu 9 ringi, 9 planeetidest taevast, kõrgemail elab Jumal. · Ristikivi elu ja looming, ühe teose analüüs Sündis vallaslapsena Varblas, käis kohalikus koolis. Vahetas palju elukohti, hiljem õppis Tallinnas kaubanduskoolis, Tln Kolledzi humanitaarharus (kirjutab ajalehtedes). 1933-34 sõjaväes. I teos kriminaalromaan ,,Võõrad varjud". Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. 1936 ,,Semudele" ja ,,Sinine liblikas". Jätkab õpinguid Tartus geograafia + filosoofia loengud. Kuulub ,,Veljesto" korporatsiooni, jätkab kogu aeg kirjutamist. 1938 ,,Tuli ja raud" eest preemia + Tammsaare tunnustav kriitika. 1942 lõpetab ülikooli, 43 mobilisatsioon. Elab üle Tartu pommitamise, pääseb napilt surmast
annaabi.ee 
