harjumused/tavad/tradit-sioonid, vähenes eestlaste osatähtsus, tekkisid mured keelekasutuses. Kultuurielus ilmnes kaks sihti: kodu- ja väliseesti suund; esimene neist lähtus eesmärgist ,,sisult sotsialist-lik, kuid vormilt rahvuslik". Kuigi rahvakultuuri loomine jätkus, siis 1960. aastate lõpul hakkas see hääbuma. Koo-likorraldus rajati ühtluskooli süsteemile, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõte-test, mis tähendas humanitaaralade ja nende õpetajate terava surve alla langemist. Uue ärkamisaja murranguliseks aastaks kujunes 1987, mil leidis aset fosforiidikampaania vastu protesteeri-mine, loodi Eesti esimene poliitiline rühm (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp), esimene demo-kraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon (Eesti Muinsuskaitse Selts). Hiljem toimusid ühte- kuuluvustunnet suurendavad üritused: laulev revolutsioon, ,,Eestimaa
tasemel. Praegu ei lõpeta Euroopas 18-24-aastastest õppijatest kooli viiendik, Euroopa Komisjoni arvates peaks see oleks kaks korda madalam. Hariduspoliitika põhiprobleemid Üks ring probleeme soendub hariduse kvaliteediga. Mõõdupuudeks riigieksamid, tasemetööd jne Teine reformide põhjus on sageli kartus kaotada konkurentsivõime teadmusmajanduse ajastul, kus väheseid huvitav reaal-ja loodusteadused. Eestis on ka sotsiaal- ja humanitaaralade üliõpilased ülekaalus Kolmandaks on elukestva õppe juurutamine. Tänapäeval peetakse normiks, et inimene omandab elu jooksul mitu kõrgharidust ja täiendab aeg-ajalt oma kutseoskusi. Neljandaks koolide juhtimise probleemid. Napib efektiivsust, paindlikkust, osapoolte kaasatust. Välismajanduspoliitika Eesti peamised eksportkaubad: Masinad ja seadmed, puit ja puidutooted, tekstiil ja tekstiilitooted, metall ja metallitooted, põllumajandussaadused.
(Kangro, Lk 114 - 126) Teaduslik töö Rootsis leidsid varjupaiga mitmed Tartu ja Tallinna ülikooli õppejõud ja teadlased. Eriti ajaloo, kirjanduse- ja kultuuriloo, usuteaduse, õigusteaduse ja ühiskonnateaduste, aga ka etnograafia, arheoloogia ja keeleteaduse esidajail oli kõige rohkem karta uue okupatsiooni saabudes vabaduse piiramist ja sisemist konflikti oma tõekspidamiste ja võõra ideoloogia vahel. Seepärast kujunes Eestist põgenenud humanitaaralade teadlaste protsent eriti kõrgeks. 1951. a rajati Eesti Teadusliku Seltsi juurde Stockholmis Eesti Rahvuslike ja Kodumaiste Teaduste Instituut, mis alustas õppetööga järgmisel aastal ja muutus 1953. a iseseisvaks, nimega Eesti Teaduslik Instituut. ETI kujutas enesest teadusliku uurimise ja kõrgema hariduse andmise õppeasutust, mis töötas Tartu ülikooli õppekavade alusel. Loenguid peeti ja eksamineeriti filosoofia-
annaabi.ee 
