1. Lahknemine inimahvidest (Austraalopiteekide tasandil) 2. Perekond ,,inimese" esimene esindaja Homo habilis e. osav inimene 3. Kaasaegse inimese kujunemine Aafrikas umbes 150 000- 200 000 aastat tagasi. Algasid perioodilised väljaränded teistele kontinentidele. Inimese evolutsiooni nüüdisaegne tõlgendus 1. Inimese evolutsioon jätkub ka tänapäeval. (Sotsiaalne evolutsioon vähendab mikroevolutsiooni tegurite mõju tänu meditsiini arengule, humanitaarabile) 2. Inimene on evolutsiooni objektist muutunud evolutsiooni mõjutavaks faktoriks. Näiteks: maastike ümberkujundamine, liikide väljasuretamine, uute loomatõugude aretamine, transgeensete organismide loomine. 3. Tulevikus kaovad rassidevahelised erinevused (rassid sulavad küll üheks aga populatsioonide vahelised erinevused jäävad) 4. Inimtegevuse mõju keskkonnale. Töö osa inimese evolutsioonis on suhteliselt väike.
Aja jooksul vee juurdevool tasapisi väheneb ning liustiku kadumisel peatub täielikult. Liustike sulaveest ei sõltu mitte ainult inimesed, vaid ka paljud loomad ja taimed. 10 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus Praeguste tootmisvahenditega on näljahädad kõrge ja keskmise arengutasemega maades kaotatud ning arengumaade elanikud võivad näljahäda korral loota humanitaarabile, mida siiski piiravad toidu transpordiga seotud kulutused. Globaalne soojenemine ähvardab seda olukorda drastiliselt raskendada tuues ootamatuid ilmamuutusi põudade, külmalainete ja sademete näol. Löögi alla on sattunud ka mitmed elusolendid ning ökosüsteemid, mille kadumisele aitavad kaasa üha agressiivsemaks muutuv metsalangetamine ja keskkonnasaaste. Ökosüsteemid Globaalne soojenemine on Maa elusloodusele ja ökosüsteemidele tõeliseks proovikiviks. Temperatuuri
diskrimineerimise eest, südametunnistuse- ja usuvabadusele, ühinemisvabadusele, eraelu kaitsele jne) Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (õigus toidule, inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, tööle, haridusele, osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele, perekonnale jne) Kollektiivsed õigused (õigus arengule, rahule, rahuldavale keskkonnale, saada kasu inimkonna ühisest pärandist, humanitaarabile jne) Inimõiguste kaitse süsteemid jaotuvad: 1. Globaalsed (1945 ÜRO põhikiri, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon, 1966 kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966 majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt) 2. Regionaalsed (Euroopas: Euroopa Nõukogu, Euroopa Liit, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) (Aafrikas: Aafrika Ühtsuse Organisatsioon, Aafrika inim- ja rahvaste
diskrimineerimise eest, südametunnistuse- ja usuvabadusele, ühinemisvabadusele, eraelu kaitsele jne) Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (õigus toidule, inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, tööle, haridusele, osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele, perekonnale jne) Kollektiivsed õigused (õigus arengule, rahule, rahuldavale keskkonnale, saada kasu inimkonna ühisest pärandist, humanitaarabile jne) Inimõiguste kaitse süsteemid jaotuvad: 1. Globaalsed (1945 ÜRO põhikiri, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon, 1966 kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966 majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt) 2. Regionaalsed (Euroopas: Euroopa Nõukogu, Euroopa Liit, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) (Aafrikas: Aafrika Ühtsuse Organisatsioon, Aafrika inim- ja rahvaste
Inimõiguste liigid Kollektiivsed õigused (nn solidaarsusõigused, "uued" õigused, kolmanda põlvkonna õigused). Kollektiivsed õigused põhinevad käsitlusel rahvusvahelisest solidaarsusest ning seonduvad enam ülemaailmsete probleemidega kui individuaalsete õigustega. Kolmanda põlvkonna õigusteks on: õigus arengule, õigus rahule, õigus rahuldavale keskkonnale, õigus saada kasu inimkonna ühisest pärandist, õigus humanitaarabile jmt. Küsimused teema kohta Kes peab eelkõige tegelema inimõiguste kaitsmisega? Millised rahvusvahelised institutsioonid inimõiguste kaitsmisega tegelevad? Milliseid regionaalseid institutsioone sa tead? Kellel on inimõigused? üksikisikutel, seega igal inimesel; inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused,
vastavate õ-ste teostamisse, nt õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele, eraelu kaitsele. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kult õ-d: (II pk õigused, nn pos õigused) riigi koh töötada välja vastavad poliitikad või programmid, nt õigus toidule, tööle, haridusele, vara kaitsele. Eesmärk kindlustada sots õiglust. Kollektiivsed õigused: (nn solidaarsusõ-d, III pk õ-d) õ arengule, rahule, humanitaarabile. Inimõ-te kaitse rv-d süst-d Globaalsed e ülemaailmsed kaitsesüst (nt ÜRO): üldist kaitset pakuvad ÜRO põhikiri (art 1, 13, 55, 56. Üldsõnalised, ei näe ette jõustamismehhanisme. Peaassambleel õigus algat uurimisi. Iõ-te ülemkomissari ül on edendada ja kaitsta kõigi isikute kodaniku, pol ja sots õigusi, edendada rv-st koostööt iõ-te alal. Iõ-te keskuse ül on aidata peaassambleel edandada ja kaitsta iõ-si
annaabi.ee 
