ainult jälgivad õpetaja või kaasõpilase tegevust. Õpilane peab saama iseseisvalt töötada, peab ise kõik läbi tegema. Põhimõtteks on see, et kogu geomeetrilise materjali omandamine peab “silmadest, kätest ja jalgadest läbi käima”. 2) Milliseid tasandilisi kujundeid õpetatakse I kooliastmes ? Tasandilisi kujundeid: ruut, ring, kolmnurk, ristkülik. Tasandilisi kujundeid vaadeldakse ruumiliste kujundite osadena. 3) Milliseid hulktahukaid ja milliseid pöördkehi õpetatakse I kooliastmes? Kuup, kera, kolmnurkne püramiid, risttahukas II Ülesannete lahendamine: arvutusülesanded (arvutusseaduste rakendamine, tehete järjekord), osa ja terviku leidmine (murrud), avaldiste koostamine ja lugemine (vt. 2.osa konspektis lk 16), ühikute teisendamine, tekstülesannete lahendamine mitme avaldisega ja ühe avaldisega (NB! Korrektset vormistamist vt 1.osa konspektist).
*. Mistahes kaks punkti asuvad sirgjoonel. *. Tervik on suurem kui osa. *. Kui võrdsetele lisatakse võrdsed, saadakse võrdsed. 5. paralleelide aksioom: väljaspool sirget asuvat punkti saab läbida ainult üks sirge, mis selle sirgega ei lõiku. *. Kui kumbki kahest asjast on võrdne kolmandaga, siis on ka need kaks omavahel võrdsed. [Nendest tõdedest lähtudes tõestab Eukleides näiteks, et leidub ainult viit sorti korrapäraseid hulktahukaid väide, mis pole sugugi silmanähtav. Selle teoreemi tuletatavus eeltoodud aksioomidest on seda hämmastavam, et osa aksioome (3-5) on väga üldise iseloomuga, mitte eriomase geomeetrilise sisuga.] [Carnap: Paralleelide postulaadi ümber palju vaieldud, kuni XIX saj.-ni vaid sel teemal, kas ta on aksioomina vajalik. Paljud matemaatikud uskusid, et ta võib saada teistest aksioomidest tuletatud teoreemiks. Tegelikult olid kõik need katsed loogiliselt vigased ja põhinesid
väiksemale 2)mustriga mune mustrita munadele • rohelisi mune eelistati pruunidele Tiitrimiseksperimentide põhitulemused: • kahest mudelist eelistati alati suuremat (isegi kui see oli tavalisest munast palju suurem) • eelistati väikeste tihedate laikudega mudeleid (isegi kui paariline oli sarnasem kajaka loomulikule munale) • ülejäänud tunnuste puhul (kuju, värv) eelistati harilikult mudeleid, mis sarnanesid loomulikule munale: 1)munakujulisi teistsugustele 2)nürinurkadega hulktahukaid teravnurkadega hulktahukatele 3)rohelisi, kollaseid ja pruune sinistele, punastele ja hallidele. Erandeid: kollaseid mune eelistati pruunidele (kuigi looduses hõbekajakal kollaseid mune ei esine) rohelisi mustrita mune eelistati loomulikele pruunidele mustriga munadele. Heterogeense summatsiooni seadus Ülalkirjeldatud tiitrimis- ja muude taoliste eksperimentide tulemusena on varaste etoloogide lihtne, luku ja võtme analoogial põhinev ettekujutus signaalärritajate
annaabi.ee 
