Arvatavasti võtavad noored musttihased varsti ette pikemaid liikumisi, vanad jäävad enamasti paigale. Musttihane on looduskaitse all. Sinitihane Sinitihane on väiksem ja heledam kui rasvatihane. Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobiva pesitsuspaiga olemasolule. Üldiselt on liik levinud Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud, pargid ja aiad. Pesitsusajal elutseb paarides, ülejäänud ajal hulgusalkades. Päevase eluviisiga. Sinitihane on päevase eluviisiga. On putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on väikesed putukad. Talvel kasutab toiduks ka puuseemneid ja marju. Pesa ehitatakse peamiselt lehtpuude õõnsustesse ja pesapaikadesse. Pesamaterjali toob kohale ja pesa ehitab valmis emaslind. Pesa koosneb samblast ja rohukõrtest. Kurnas on 9....13 muna, mis on valged, punapruunide täppidega. Haudevältus 12...15 päeva. Haub emaslind üksi. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud
Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. Inimeste suhtes on ta usaldav. Nii nagu pöialpoiss ise on pisitilluke, on ka ta hääl ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Elupaik ja -viis Elupaigaks on okas- ja segametsad, hulguajal ka igasugustes puistutes, isegi linnaparkides. Pesitsusajal paaridena, sügisel ja talvel hulgusalkades. Päevase eluviisiga. Ränne Eestis sage hulgulind, rändlind ja läbirändaja. Tavaline meie looduses nii suvel kui talvel. Osa isendeid rändab sügisel edelasse, pehmema kliimaga aladele. Asemele tulevad põhjapoolsemad pöialpoisid, kellest suur osa rändab läbi meie alade kaugemale edelasse, osa aga talvitub siin, liitudes talveks paigale jäävate kohalikega. Maismaa kohal rändavad päeva ajal. Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on põhiliselt väikesed
annaabi.ee 
