nõukogude võim ning kaubandus sotsialiseeriti. Teine peatükk käsitleb kaubanduse arengut aastatel 1941 1945 ja samas iseloomustab ka nõukogude kaubanduse laostumist. Kolmas peatükk käsitleb aastaid 1946 1950 ning neljas peatükk aastaid 1951 - 1955, mis kirjeldavad aga kaubanduse arengu edukust. Viies peatükk, mis käsitleb aastaid 1956 1958 ja kuues peatükk, mis kirjeldab aastaid 1958 1960, võtavad kokku jae- ja hulgikaubanduse arengu. 1 AASTAD 1940 JA 1941 1940. aastal Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit kehtestas nõukogude võimu. Kogu kaubandus korraldati ümber ehk siis kapitalistliku kaubanduse muutmine sotsialistlikuks, nõukogude kaubanduseks. Nõukogude kaubanduse väljakujundamine Eesti NSV-s toimus nii riikliku kaubanduskanali loomise kui ka kodanliku kooperatiivkaubanduse ümberkujundamise teel nõukogulikuks kooperatiivkaubanduseks
kapsa hapendamine. Sel perioodil juurutati mahlade aseptilise säilitamise tehnoloogia. 1977. aastal töötati välja ja kinnitati UUS KAUBAMÄRK 1981. aastal anti Tartu Konservitehas üle toiduainetööstuse ministeeriumi alluvusest vastloodud aiandusministeeriumile. Sama aasta augustis liideti tehasega osa seni Tartu Kaubandusvalitsusele kuulunud Aardla puu- ja köögiviljabaasist mahtuvusega 3600 tonni, 13 aedviljakauplust ja kiosk. Tehasele anti ka kohustuslik jae- ja hulgikaubanduse ning toorjuurvilja töötlemise plaanid. 1993. aastal asutati AS Salvest 8 juriidilise ja 42 eraisiku poolt. 1996. aastal moodustati AS Salvest Tartu Konservitehas. Sama aasta suvel õnnestus tänu sõprussidemetele osta Soomest väga soodsatel tingimustel praktiliselt uus kaanetaja, mille abil saab kaanetada mitmesuguse mahuga "twist-off" tüüpi klaaspurke. 2000. aastal sai uueks ärinimeks AS Salvest. Salvesti tooted Supid Lõunatoidud Kapsad Kastmed Majonees Salatid Kurgid PÕNN
• komplekteerimistööga inventuuriga otsuste vastuvõtmisega 4.) Kes juhib laotööd ning selle õigeaegse teostamise eest? • Laojuhataja laotöötaja klient 5.) Mis laod on hulgilaod? jaotusterminal • imporijate ja hulgimüüjate laod vahelaod 6.) Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul jaekaubanduse ladude puhul • hulgikaubanduse ladude puhul 7.) Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted • ekspedeerijad,vedajad, raudtee ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted 8.) Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti? lao personal, tööaeg, töö kvaliteet lao seadmed, lao inventar, lao personal • lao ruum, lao seadmed, lao personal 9.) Kaupade väikse ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem
tööõnnetusi registreeritud 11 (2006. a 20). Väljaspool Eesti Vabariiki toimunud tööõnnetusi registreeriti 104. Enim neist on toimunud Soome Vabariigis 40, 28 väljaspool EL riike ning 13 Rootsis. Eesti töötajatega rohkem kui üks tööõnnetust on toimunud veel Hollandis, Norras, Lätis, Poolas ja Leedus. Soomes on enim tööõnnetusi toimunud ehitajatega, personali otsingu ettevõtete töötajatega ning jae- ja hulgikaubanduse töötajatega. Väljaspool EL riike on enim tööõnnetusi registreeritud meie relvajõudude rahuvalvajatega, teine suurem tegevusvaldkond oli transpordisektor. Surmaga lõppenud tööõnnetusi registreeriti 21 (2006.a - 27; 2005.a - 24). Uurimise tulemusena selgus, et 7 tööõnnetust 21-st ei toimunud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise tagajärjel.
·Peab tagama tõese ja nõutele vastava teabe, müüdava kauba või teenuse kohta. ·Peab tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse. ·Peab omama kaubasaate dokumenti ning esitama selle järelvalvet teostava isiku nõudmisel. ·Peab omama kauba müügiks registreeringut, turukaubanduses müügi piletit ning kui on eritingimus kauba müügiga siis on registreeringus vastav lisa märge. ·Peab tähistama tegevuskoha ärinimega ja teabega kauplemis aja kohta. Hulgikaubanduse korral ei ole kauplemisaja märkimine kohustuslik. Kaupleja ei tohi: ·ei tohi ebaseaduslikult piirata või soodustada kauba või teenuse müüki. ·Ei tohi mõjutada klienti teise kaupluse halvustamisega. ·Ei tohi müüja kaupa mille käitlemine on seadusega keelatud. ·Ei tohi võtta müügile kaupa isikult kellel ei ole õigust selle kauba käitlemiseks. Müüjale esitatavad nõuded. ·Peab omama erialaseid teadmisi. ·Peab tundma müüdavat kaupa või teenust.
kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Juhtindikaatorid: keskmine töönädala pikkus tööstuses (töötunnid), uued tellimused toodangule, ehitusele ja sisseseadele, kaubavarude muutus, ettevõtete võlgnevus tarnijatele, uute elamute ehitusload, tarbimiskrediidi maht, aktsiahinnad, raha pakkumine. Ühtivad indikaatorid: mittepõllumajandustöötajate tööhõive, majapidamissektori kasutatav tulu, jae- ja hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud. Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudluse (AD aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M)
kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Juhtindikaatorid: keskmine töönädala pikkus tööstuses (töötunnid), uued tellimused toodangule, ehitusele ja sisseseadele, kaubavarude muutus, ettevõtete võlgnevus tarnijatele, uute elamute ehitusload, tarbimiskrediidi maht, aktsiahinnad, raha pakkumine. Ühtivad indikaatorid: mittepõllumajandustöötajate tööhõive, majapidamissektori kasutatav tulu, jae- ja hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud. Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudluse (AD aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M)
Ettevõte investeerib veel tsentraliseeritud IT-lahendusse, veebipoe programmerimisse ja sise- välireklaami umbes 60000 krooni väärtuses. 2.3 Tarnijad Esimesteks peamisteks tarnijateks on koostööpartnerid -------------------------------- ja firma kaks omaniku, kes on kursis kauba impordi, ekspordiga ja hindadega, millega kliendid kaupu meelsasti ostavad. 2.4 Personal Personalis kokku on 4 inimest. Ettevõtte kaks omanikku, neil on töökogemus elektroonika hulgikaubanduse valdkonnas, mis tagab ettevõtte eduka käekäigu. Teiste sama valdkonna ettevõtete vigadest on neil juba piisavalt õpitud. Aktiivsusest, tegutsemistahtest ja võimest oma plaane realiseerida ei tule kummalgi eelmainitul puudust. Nende eesmärgiks on juhendada ettevõtet osaliselt ja pakkuda juhtivatele töötajatele osalus firmas, mis neid motiveeriks lisaks regulaarselt makstavale töötasule.
Eriti oluline oli Vana-Kreeka majandusmõtte kujunemisel Platoni, Xenophoni, Aristothelese vaadetel. /1, lk 7/ Xenophoni arvates sõltub rahava jõukus ainult põllumajandusest. Vaba kodanik ei tohtinud tema arvates tegelda põllumajanduses füüsilise tööga. Töö jagas ta juhtivaks ja füüsiliseks. Xenophon oli naturaalmajanduse pooldaja. Ta ei eitanud kaubandust täielikult, kuid oli hulgikaubanduse vastu. /1, lk 8/ Platoni ideaalse riigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. Ta väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult ühte liiki tööd. Siit siis ka vastuolu inimese mitmekesiste tarvete ja piiratud võimete vahel. Selle vastuolu lahendust näeb Platon linna moodustamises, s.o.inimühenduses, kelle vahel on läbi viidud tööjaotus. Igaüks saab tegelda ainult ühe elukutsega. Platon suhtub kaubandusse põlglikult ja tema arvates võivad
8 Toidumess 2011 Sel aastal toimus 14. Tallinna Toidumess, mis oli jätkuks 1993.aastal saanud Eestis tuntuim ja suurim osavõtjatearvuga toiduerialasid ühendav mess.TTM 2011 toimus 2.-4. november Eesti Näituse messikeskuses. Messile oli sel aastal oodatud külastajatena vaid erialainimesed. Tallinna Toidumess kutsus osalema toidu tootjaid, tootjate esindajaid- importijaid ja hulgikaubanduse ettevõtteid. Külastajate magnetiks oli kutseala parima konkursid- aasta koka, kelneri, kondiitri ja pagari valimine kui ka tootekonkursid, infopäevad, seminarid. Messil käis 400 ametikoolide toidu- ja toitlustusala õpilast. Väliskülastajaid oli hinnanguliselt üle 300. Oma tooteid ja teenuseid tutvustasid 102 ettevõtet ja organisatsiooni. Välisfirmasid osales 22 - Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Valgevenest, Itaaliast, Poolast, Suurbritanniast.
KALAKAUBANDUS KORDAMISTEEMAD/KÜSIMUSED 1. Kaubanduse erinevad vormid. Jae -ja hulgikaubandus Hulgikaubandus ·Hulgikaubandus on kaupade ja teenuste ostmine eesmärgiga neid edasi müüa või professionaalselt kasutada. ·Olenevalt riigist hulgikaubanduse osatähtsus on väga erinev. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes). ·Jaekaubandus on lõpplüli 2. Jaekaubanduse -ülesanded, -jagunemine, -suunad. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes). Jaekaubanduse jagunemine ·Kaupluste müük ·Otsemüük (see on müük vahendajateta, müüjalt otse kliendile)
2. jagu Piiratud käitlemiseks lubatud alkohol ja käitlemiseks mittelubatud alkohol § 6. Piiratud käitlemiseks lubatud alkohol (1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastav ettevõtja võib alkoholi toota katsetuste käigus enne riiklikku alkoholiregistrisse kandmist, et teha selle alkoholi edasiseks käitlemiseks vajalikud toimingud või taotleda nende toimingute tegemist. (2) Äriregistrisse kantud ja majandustegevuse registris jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal registreeritud ettevõtja, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge vastava alkoholi kohta, võib importida või teisest liikmesriigist Eestisse toimetada riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi, kui tegemist on: 1) tootenäidisega, mis esitatakse Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks; 2) tarbijapakendisse pakendamata mis tahes mahutisse suletud alkoholiga, mis esitatakse Eesti
(EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 7 sätestatud tegevus. 2. peatükk ETTEVÕTTEST TEAVITAMINE JA ETTEVÕTTE TUNNUSTAMINE § 7. Teavitamine (1) Käitleja teavitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõikes 2 sätestatud ettevõttest toiduga kokkupuutumisel enne käitlemise alustamist nimetatud ettevõttes. 3) Ei pea teavitama euroopa parlamenti, kellel on majandustegevuse registris toidu jae- või hulgikaubanduse või toitlustamisega tegelemise kohta registreering kaubandustegevuse seaduse alusel; § 8. Tunnustamisele kuuluvad ettevõtted 3) Ettevõte, kus toimub toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine, välja arvatud mitteloomsete esmatoodete pakendamine, kuulub tunnustamisele. Toitu on lubatud käidelda ainult teatud ettevõttes. § 10. Ettevõtte tunnustamise otsustamine (1) Järelevalveasutus kontrollib ettevõtte vastavust käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 viidatud nõuetele
riikides.Firmal on kliendile laia tootevalik, mis hõlmab kõike alates broilerilihatoodetest ja lõpetades sealihatoodetega. Põhilised tooted on Kiievi kotletid, kanasnitslid, hamburgeripihvid, lihapallid, -snäkid, juustu- ja singitaskud ning ploomi-peekonitaskud, Pozarski kotletid, pitsakatted, erinevad marineeritud tooted. Toodete valmistamisel kasutatakse nii valget kui ka punast liha. Lai tootevalik võimaldab rahuldada restoranide, toitlustajate, kiirtoitlustajate, pitsavalmistajate ja hulgikaubanduse vajadusi. Eesmärk on hoida ja süvendada tarbijas usaldust,pakkuda erinevaid võimalusi ja lahendusi valmistoodete valdkonnas, järjekindlalt investeerida kvaliteeti ning kujundada teadlik nõudlus KIKAS kaubamärgi all toodetavatele küpsetatud liha ja kulinaariatoodetele. Kikase tooted on: - vähese lisaainete sisaldusega, - nitritsoolata, - säästliku pakendiga, - harjumuspärase maitsega, - kõrge lihasisaldusega. (Kikas kodulehekülg) 4. HAGAR
palju uut, ning esitasin küsimusi ja koguaeg panin endale kirja kõik mis minu jaoks oli arusaamatu. See aitas mind edaspidi. Kõige esimene valdkond mis ma hakkasin uurima ja arvutama oli üldine majandusareng ja keskkond. Statistikaameti andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2016. aastal eelmise aastaga võrreldes 1,6% (2015: 1,1%).Kasvu vedajateks olid eelkõige kaubandus, info ja side ning transport. Kaubanduse kasvu mõjutas positiivselt jae- ja hulgikaubanduse stabiilne kasv. Eelneval kolmel aastal üheks suurimaks majanduse arengu pidurdajaks olnud transpordi tegevusala panustas alates 2016. aasta teisest kvartalist majanduse kasvu positiivselt. 2016. aastal kasvas ka sisemajanduse nõudus mille kasv oli 2,6%. Peamiseks mõjuriks seejuures kodumajapidamise tarbimiskulutuste kasv. Aasta kokkuvõttes oli Eesti netoeksport positiivne. 5
9. halduspersonali esinduskulud; 10. täiendõppekulud (sh stipendiumid); 11. mitmesugused muud üldhalduskulud. ETTEVÕTTE TURUSTUSKULUD 1. reklaamikulud, sponsorlus; 2. turu-uuringutega seotud kulud; 3. müügipersonali palk, preemiad ja sotsiaalkindlustus; 4. vahendajatele ja komisjonäridele makstav teenustasu; 5. valmistoodangu (kauba) laokulud, rendikulud, kindlustus, valvekulud; 6. müügipersonali esinduskulud; 7. müügiosakonna varade amortisatsioon; 8. jae- ja hulgikaubanduse kulud, mis on seotud kaupade müügiga, müügiruumide hooldusega jms.; 9. müügitellimuste saamiseks tehtud kulud; 10. müüja poolt tasutavad kauba laadimis- ja transpordikulud; 11. mitmesugused muud müügikulud. ETTEVÕTTE MUUD ÄRIKULUD 1. kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest; 2. trahvikulud, leppetrahvid, viivised (ka maksuviivised) ja mitmesugused muud nõuded; 3. kohalikud maksud; 4. selgunud eelmiste aastate kahjum; 5
Pakendamine- jaotuskanali liikmete juures võib toimuda lõplik pakendamine tarbijale. Komplekteerimine- jaotuskanalis võidakse eri tootjate tooted koondada, sest toodet võib olla efektiivsem müüa. Kontakteerumine- jaotuskanali liikmed müüvad tooteid edasi ja selle käigus luuakse tarbijatega otsekontakte. Hulgikaubandus- selline kaubandustegevuse liik, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija. Hulgikaubanduse funktsioonid: Ladustamine Transportimine Riski vähendamine Turuinfo kogumine Edustamine Sortimendi kujundamine Täiendav töötlemine Jaekaubandus- kaupade müük lõpptarbijale isiklikuks, mitteäriliseks kasutamiseks. Jaekaubanduse funktsioonid: Tagama kaupade kohaletoomise Edastama tooteinfot Pakkuda garantiisid Logistika- kasumlik ja kliendi vajadusttele vastav materjalide, kaupade, teenuste ja info läbi
· Suurte tootmispartiide madalad tootmiskulud (hinna eelis) Ladusid püütakse vältida kui: · Kapitali ei soovita siduda käibevahenditega (raha on kinni laos oleva kauba näol) · Soovitakse säästa laokuludes · Ladu põhjustab kauba asjatut käsitsemist ja kulusid Kapitali vabastamine ja kogu logistilise ahela muutmise efektiivsemaks on loonud soodsa pinnase tõmbemudeli kasutamiseks. Hulgikaubanduse ül. Jaotusketis Müüb kaupu jaekauplustele, tööstustarbijatele, firmadele, põllumajandusettevõtetele. Hulgikaubandus tegeleb valmis saadetiste kompl. Hulgikaubanduses sorteeritakse suured partiid väikesteks saarestikeks tegeletakse reklaamiga, märgistamise kujundamisega, Jaekaubanduse ül. Jaotusketis teeb toote lõpptarbijale või tööstustarbijale ostukõlblikuks. (kaasaarvatud e. poed, telefoni teel müük) Pakendid Pisipakk- kaal ei ületa 35 kg. Pikkus ei ületa 2 m
lisaväärtust ja lubadust, mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha. Toode on see, mida ettevõte toodab, bränd on see, mida tarbija ostab. 12 vajadus, margistrateegiad, pakendamine, pakendi markeerimine; uue toote arendamine ja evitamise etapid. 7. Jaotuskanalid Jaotuskanalid, nende liigid ja funktsioonid; turustuse intensiivsus; hulgikaubanduse olemus ja funktsioonid; jaekaubanduse olemus ja funktsioonid; logistika olemus ja (turunduslikud) funktsioonid. 8. Hind ja hinnakujundus Hinna olemus, hinnakujunduse põhimõtted ja etapid, hinnaeesmärgid, hinnakujunduse mõjurid; hinnakujunduse meetodid; hinnapoliitika (hinnastrateegia ja taktika) väljatöötamine. Hinnakujundust mõjutavad tegurid: Ettevõttesisesed tegurid: -Ettevõtte eesmärgid ja strateegia.
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus)
vate jookide, ajalehtede ja maiustuste jaemüügi korral. Tarbija jaoks tähendab see minimaalseid otsimisjõupingutusi ja poe soodsat asukohta. Toote intensiivse turustamise eeliseks tarbekaupadel on impulssostude rohkenemine, laiem tutvustus, käepärasus ja ostumugavus. Puudusteks on madalamad tulud, väiksemad tellimused, laovarude jälgimise ja kordustellimustega seotud probleemide kasv, väiksemad võimalused oma toote turustamise kontrollimiseks. 32.Hulgikaubanduse olemus ja funktsioonid Hulgikaubandus pakub kaupu ja teenuseid tootlikuks tarbimiseks või edasimüügiks. Kui üks tootja turustab teisele tootjale, vahendaja vahendajale, siis on see hulgimüük. Hulgikaubandus erineb jaekaubandusest selle poolest, et ta: 1. ei tegele lõpptarbijaga 2. teenindab laiemat piirkonda 3. sõlmib suuremaid tehinguid 4. kasutab teistsuguseid müügimeetodeid. Hulgikaubanduse funktsioonid – ladustamine, transportimine, riski
Kaupmees AS Kuivained, joogid, maiustused, konservid Joogid Tartu Õlletehas AS Joogid Saku Õlletehas AS Joogid Viru Õlu AS Tallinna Piimatööstuse AS Piimatooted Põlva Piim Tootmine OÜ Piimatooted Rakvere Piim AS Piimatooted Valio Eesti AS Piimatooted Kavastu Meierei Küpsetatud juust Estover OÜ Juust Hadler Hulgikaubanduse AS Mahl, maitseained, joogid Mediato AS Alkohol Põltsamaa Felix AS Mahl, marketikaup, alkohol AS Antomin Kuivained Balti Veski AS Kuivained AS Grape Joogid, alkohol AS Pere Leib Leib, sai, pagari-ja kondiitritooted AS Leibur Leib, sai, pagaritooted Fazer Eesti AS Leib, sai Eesti Pagar Leib, sai, pagari- ja kondiitritooted
o tarbija teenindamise tase-tagasiside küsimine klientidelt o füüsiline distributsioon-ise o reklaami korraldamine-internetis, erinevad kampaaniad o müügi edendamine- ise o müügipersonali juhtimine-juhin ise o info kogumine turgude kohta-ise 8.4.3. Kordamisküsimused 1. Selgita tõmbe- ja tõukestrateegiat uute toodete turuletoomisel. Millistes tingimustes tuleb eelistada üht, millistes teist? 2. Kas muudatused jae- või hulgikaubanduse struktuuris mõjutavad turustuskanali teisi lülisid? 3. Milles seisneb iseseisvate jaemüüjate konkurentsieelis? Kuidas võiksid nad ületada piiranguid, mis tulenevad suhteliselt väikese ulatusega tegevusest? 4. Müügitoetuse efektiivsuse hindamine on sageli väga keeruline. Miks on see nii? 5. Miks kupongidest laekub tagasi vaid tühine osa? Vastused 1. 1. Tõmbestrateegia (pulling strategy) on toetussõnumite suunamine
Millistes tingimustes tuleb eelistada üht, millistes teist? Tõmbestrateegia on kallis strateegia, mistõttu väike- ja keskmise suurusega ettevõttele ülemäära kulukas. Selle strateegia korral on suur kaal reklaamil, mis suurendab tarbijanõudlust. Tõukestrateegia on toetuse suunamine vahendajatele. Tootja üksnes toimetab kauba lähima vahendaja kätte. See sobib väikestele ettevõtetele. 2. Kas muudatused jae- või hulgikaubanduse struktuuris mõjutavad turustuskanali teisi lülisid? Oleneb muudatuse iseloomust – ettevõttesisesed väikesed muudatused ei mõjuta kuid kui muutuvad tehnoloogia, hinnapoliitika või varustamine, siis see mõjutab nii tootjaid kui ka logistikatöötajaid. 3. Milles seisneb iseseisvate jaemüüjate konkurentsieelis? Kuidas võiksid nad ületada piiranguid, mis tulenevad suhteliselt väikese ulatusega tegevusest?
Piiratud - väheste kaubagruppidega tegelevad hulgikaupmehed. Tegelevad sügavuti. Spetsialiseerunud hulgikaupmehed - tegelevad ühe kitsa kaubagrupiga (toiduained; kosmeetika). Osalist teenindust pakkuv need on piiratud teenustega hulgibaasid, kuhu ise lähed kaubale järele ning ostad sularahas. Ei paku transporditeenust ega krediteeri. Tootjad valivad hulgikaupmehe müügivõimete järgi. Jaekaupmehed valivad teenuste järgi. Hulgikaubanduse juhtimine Turundusstrateegia. Iga hulgibaas valib välja missuguste toodetega tegelema hakkab; milliseid teenuseid pakub; hinnakujundus. Hulgikaubabaas annab ainult informeerivat reklaami; isiklik müük on põhiline. Tuleb tagada vastuvõetav lisatulu; kaubavaru peab liikuma küllalt kiiresti. NB! Raha peab ringi käima. Hulgikaubanduse suunad: konglomeraadid - tegelevad nii hulgi- kui jaekaubandusega kasvab ettevõtete endi hulgibaaside osatähtsus
Kaupmees AS Kuivained, joogid, maiustused, konservid Joogid Tartu Õlletehas AS Joogid Saku Õlletehas AS Joogid Viru Õlu AS Tallinna Piimatööstuse AS Piimatooted Põlva Piim Tootmine OÜ Piimatooted Rakvere Piim AS Piimatooted Valio Eesti AS Piimatooted Kavastu Meierei Küpsetatud juust Estover OÜ Juust Hadler Hulgikaubanduse AS Mahl, maitseained, joogid Mediato AS Alkohol Põltsamaa Felix AS Mahl, marketikaup, alkohol AS Antomin Kuivained Balti Veski AS Kuivained AS Grape Joogid, alkohol AS Pere Leib Leib, sai, pagari-ja kondiitritooted AS Leibur Leib, sai, pagaritooted Fazer Eesti AS Leib, sai Eesti Pagar Leib, sai, pagari- ja kondiitritooted
kaks kaubandusvõrku. Selline krediidisuhete juhtimine oleks siiski jäänud Moskva kätte. 5. aprillil ilmus ajalehes Rahva Hääl ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsus ,,Eesti NSV Isemajandamise koondkontseptsiooni ja Eesti NSV seaduse ,,Eesti NSV Isemajandamise alused" projekti rahvaaruteluks esitamise kohta". Nii toodigi avalikkuse ette tiibateta lind. Rahvaarutelule esitatud koondkonseptsioonis on öeldud: ,,Eesti Panga peaülesandeks on raharingluse korraldamine ja valuuta hulgikaubanduse reguleerimine. Vajaduse korral võetakse kasutusele maksekaardid, mis tagavad elanike parema stabiilsema varustamise tarbekaupadega." Püsis lootus, et tiibadeta linnust võib saada veel lennuvõimeline lind. Suuresti aitasid kaasa raha positsioonide taastamisele rahvaarutelu tulemused. 10 5. OMA RAHA TAASTAMINE 1989. aastal 5. aprillist kuni 24
Ladude vajadus töös- tuses on suhteliselt kitsalt orienteeritud ja spetsiifilise iseloomuga ning seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Tootmisettevõtte lao pla- neerimisel lähtutakse sageli suhteliselt spetsiifilistest vajadustest tootmiseks vajalike toorainete ja materjalide käitlemisel. Seevastu sarnanevad tootmisettevõtete valmistoodangu laod enamasti hulgikaubanduse ladudega. Kuna tootmisfirma lao tootevalik on võrdlemisi kitsas, on õigustatud selliste laotehnoloogiate kasutamine, mis hulgimüügifirmade ladudes pole mõeldav. Niisugusteks tehnoloogiateks on näiteks sügavriiulite ja mobiilse lao ehk läbivoolulao tehnoloogiad. Hulgikaubandusladude otstarve ja funktsioonid on palju universaalsemad kui toot- misettevõtete ladude puhul. Laoprotsess hulgikaubanduses on toimingute kaupa üsna selgelt määratletud
30.Hulgikaubandus: funktsioonid ja hulgimüüjate ning vahendajate tüübid. Hulgikaubandus pakub kaupu ja teenuseid tootlikuks tarbimiseks või edasimüügiks. Kui üks tootja turustab teisele tootjale, vahendaja vahendajale, siis on see hulgimüük. Hulgikaubandus erineb jaekaubandusest selle poolest, et ta: 1. ei tegele lõpptarbijaga 2. teenindab laiemat piirkonda 3. sõlmib suuremaidf tehinguid 4. kasutab teistsuguseid müügimeetodeid Hulgikaubanduse funktsioonid Hulgilülil on mitmekülgseid ülesandeid.. Üks osa hulgivahendajaid täidab kõiki turundusfunktsioone, teine on spetsialiseerunud kas ainsale või mõnele. Hulgikauplejad jaotatakse normaalseteks ja piiratud teenustevalikuga müüjateks. Normaalne hulgimüügiettevõte ehk kaupleja täidab aktiivselt kõiki turndusfunktsioone, pakub mitmesuguseid teenuseliike. Normaalsete
kauba või teenuse kohta, samuti tegevusluba või muud luba (edaspidi tegevusluba) või müügipiletit, kui registreering, registreeringus sisalduv märge kauba või teenuse kohta, tegevusluba või müügipilet on seadusega nõutav; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 10) tähistama tegevuskoha kaupleja ärinime ja teabega kauplemisaja kohta ning tegevuskoha nime olemasolu korral ka tegevuskoha nimega. Hulgikaubanduse tegevusalal tegutsemise korral ei ole tegevuskoha kauplemisaja märkimine kohustuslik; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 11) kauba või teenuse müügil e-kaubanduse korras Internetis avaldama kaupleja ärinime või nime, asukoha aadressi, kontaktandmed, kauba või teenuse hinna vastavalt tarbijakaitseseaduses sätestatule ning võlaõigusseaduses ja infoühiskonna teenuse seaduses sätestatud e-kaubandust puudutava teabe. [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05
soolamine ja kapsa hapendamine. Sel perioodil juurutati mahlade aseptilise säilitamise tehnoloogia. 1977. aastal töötati välja ja kinnitati uus kaubamärk 1981. aastal anti Tartu Konservitehas üle toiduainetööstuse ministeeriumi alluvusest vastloodud aiandusministeeriumile. Sama aasta augustis liideti tehasega osa seni Tartu Kaubandusvalitsusele kuulunud Aardla puu- ja köögiviljabaasist mahtuvusega 3600 tonni, 13 aedviljakauplust ja kiosk. Tehasele anti ka kohustuslik jae- ja hulgikaubanduse ning toorjuurvilja töötlemise plaanid. 1991. aastal moodustati Tartu Konservitehase baasil Ras Säilis. Tartu Maakonnavalitsuses registreeriti nn. teist tüüpi Ras Säilis ja Ras Säilis allüksus Tartu Konservitehas. Sama aasta juulis moodustas Ras Säilis Viljandi Konservitehase eraldi juriidilise üksuse, mis registreeriti 10. septembril 1991. aastal kui Ras Säilis Viljandi Konservitehas. 8 1993
Seda ümbruskonda nimetatakse linna tagamaaks ja tagamaa ulatuse järgi jagataksegi polüfunktsionaalseid linnu veel alatüüpideks. Kõrgeima taseme Eesti asulastikus moodustab pealinn Tallinn. Ta on polüfunktsionaalne linn, mille tagamaa hõlmab kogu Eesti. Tallinn on peaaegu igal elualal Eestis kaugelt tähtsaim. Loomulikult asub seal enamik valitsusasutusi, suuremad pangad, tööstus-, ehitus ja veondusettevõtted, hulgikaubanduse organisatsioonid. Tallinna sadam on suurem kui ülejäänud Eesti sadamad kokku, Tallinna lennujaam on ainus tõeline lennujaam Eestis. Kuid Tallinn on ka kultuurilinn, seal asuvad Eesti tähtsamad kultuuri- teaduse- ja haridusasutused. Ainult kõrghariduse ja tervishoiu alal suudab talle konkurentsi pakkuda Tartu. Esikoha hõivas Tallinn tänu asendile mere ääres, laevasõiduks soodsaima rannikuosa keskel. Kuid ta pole alati olnud vaieldamatult tähtsaim linn Eestis
Toodetel puuduvad kindad hoiukohad , saabuvad tooted paigutatakse laos parajasti vabadele hoiukohtadele. Kindel toode võib sattuda alati erinevale hoiukohale. 68. Mis hoiukoht on komplekteerimiskoht ja kuidas toimub selle täitmine? Aktiivkoht on komplekteerimiskoht. 69. Kuidas on õige pigutada laos sagedasti liikuvad tooted? Alumistele riiulikorrustel väljastamisala lähedal. 70. Millist hoiukohtadesüsteemi kasutatakse kõige rohkem suure ringlemissagedusega hulgikaubanduse ladudes? Pidevalt muutuvate hoiukohtade süsteemi 71. Kuidas oleks õige paigutada kaupu hoiukohtadele nii, et komplekteerimistöö efektiivsus oleks maksimaalne? Õiged kaubad õigetes kohtades, et komplekteerija need kiiresti ülesse leiaks.Lisaks on eelduseks veel see et saadakomplekteerimislehelt rida raelt õige komplekteerimisejärjekord. 72. Millest on õige lähtuda toodete ringlemissageduste arvutamisel?
30. Kus nimetatud valdkondadest on ladude vajadus spetsiifiline ja ladusid planeeritakse vastavalt väga erinevatele nõudmistele? jaekaubanduses hulgikaubanduses tootmises logistikateenuste osutamisel 31. Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul konsignatsiooniladude puhul jaekaubanduse ladude puhul hulgikaubanduse ladude puhul 32. Mis on laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamise tarvis kõige olulisem? lao põrandapinna efektiivne kasutamine lao tööalade efektiivne kasutamine lao ruumi efektiivne kasutamine laotehnika ja -riiulite efektiivne kasutamine 33. Milline mõju võib olla töötoimingute tulemustele alavalgustatud laos? väheneb komplekteerimis- ja pakkimistöö kiirus ja suureneb vigade arv komplekteerimisel
tingimused kauba või teenuse müügiks ning kindlustama nende nõuete täitmise, samuti tagama kaubale ja teenustele kehtestatud nõuete täitmise. Üldnõuded kauba ja teenuse müügile kehtestab KaubTS § 7. Kauba või teenuse müük peab vastama selle kauba või teenuse müügile õigusaktiga kehtestatud nõuetele. Jaekaubanduses tuleb lisaks kaubandustegevuse seaduses sätestatule järgida ka TKS-s sätestatud nõudeid. Samas hulgikaubanduse korral ei ole kaupleja kohustatud järgima TKS-s sätestatut, kuna hulgikaubandus on selline kaubandustegevuse liik, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija. Kaupleja teavituskohustused tarbija suhtes kauba ja teenuse pakkumisel *Teavitamiskohustusest üldiselt Ainult hästiinformeeritud ja piisavaid õigusalaseid teadmisi omav tarbija suudab kriitiliselt suhtuda pakutavate kaupade ja teenuste kirevasse valikusse ning langetada mõistlikke
säästumäär on 25 protsenti ja amortisatsioonimäär 12,5 protsenti, siis püsiseisundile vastavad säästud töötaja kohta on =0,5 ning vastavad investeeringud töötaja kohta võrduvad =0,5 (sest k=4, seega y=2 ja sy=i=0,25×2=0,5) 54. Ühtivad indikaatorid, mis muutuvad samaaegselt majandustsükli faasi muutumisega, on näiteks mittepõllumajandustöötajate tööhõive, (uued tellimused toodangule), jae- ja hulgikaubanduse käive, (aktsiahinnaindeksid), tööstustoodangu tootmismahud VALE (вычеркнуть, что в скобках)) 55.Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera alla paremale. Intressimäär alaneb ning kogutulu kasvab. Tulude kasv tekitab kogunõudluskõvera AD nihke üles paremale ÕIGE 56.Ootustega kohandatud Phillipsi kõvera korral valitseb järgmine seoste jada: kui loomulik töötuse määr on suurem kui tegelik töötuse määr, siis täishõivele
2) kuivõrd hulgikaubanduses on ostjateks suurtarbijad, siis pööratakse hulgifirma äripoliitikas vähem tähelepanu stimuleerimisele, firma atmosfäärile ja asukohale. Kaubanduslikku vahendust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, kusjuures seda peetakse kolmandaks iseseisvaks kaubandusettevõtluse vormiks. Seejuures defineeritakse kaubanduslikku vahendust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse kaubanduslik vahendus (eriliigina) hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et kaubanduslik vahendus tegutseb valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Tabel nr. 8.3 Kaubandustegevuse ettevõtlusvormide erinevus Kaubandusettevõtluse vorm Tunnus Jaekaubandus Hulgikaubandus Kaubanduslik vahendus
30. Kus nimetatud valdkondadest on ladude vajadus spetsiifiline ja ladusid planeeritakse vastavalt väga erinevatele nõudmistele? jaekaubanduses hulgikaubanduses tootmises logistikateenuste osutamisel 31. Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul konsignatsiooniladude puhul jaekaubanduse ladude puhul hulgikaubanduse ladude puhul 32. Mis on laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamise tarvis kõige olulisem? lao põrandapinna efektiivne kasutamine lao tööalade efektiivne kasutamine lao ruumi efektiivne kasutamine laotehnika ja -riiulite efektiivne kasutamine 33. Milline mõju võib olla töötoimingute tulemustele alavalgustatud laos? väheneb komplekteerimis- ja pakkimistöö kiirus ja suureneb vigade arv komplekteerimisel
teekondade pikkused 30. Kus nimetatud valdkondadest on ladude vajadus spetsiifiline ja ladusid planeeritakse vastavalt väga erinevatele nõudmistele? jaekaubanduses hulgikaubanduses tootmises logistikateenuste osutamisel 31. Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul konsignatsiooniladude puhul jaekaubanduse ladude puhul hulgikaubanduse ladude puhul 8 32. Mis on laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamise tarvis kõige olulisem? lao põrandapinna efektiivne kasutamine lao tööalade efektiivne kasutamine lao ruumi efektiivne kasutamine laotehnika ja -riiulite efektiivne kasutamine 33. Milline mõju võib olla töötoimingute tulemustele alavalgustatud laos?
materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Tootmisettevõtte lao pla- neerimisel lähtutakse sageli suhteliselt spetsiiilistest vajadustest tootmiseks vajalike toorainete ja materjalide käitlemisel. Seevastu sarnanevad tootmisettevõtete valmistoodangu laod enamasti hulgikaubanduse ladudega. Kuna tootmisirma lao tootevalik on võrdlemisi kitsas, on õigustatud selliste laotehnoloogiate kasutamine, mis hulgimüügiirmade ladudes pole mõeldav. Niisugusteks tehnoloogiateks on näiteks sügavriiulite ja mobiilse lao ehk läbivoolulao tehnoloogiad. Hulgikaubandusladude otstarve ja funktsioonid on palju universaalsemad kui toot-
raamatupidamiskohustuslase enda poolt (nt. lihatööstuses liha kasutamine ettevõtte oma sööklas ). Kaubandusettevõttes loetakse müügituludeks üldreeglina ainult kaupade müügikäivet. Müügikuludeks on: reklaamikulud, turu-uuringutega seotud kulud, müügipersonali palk, preemiad ja sotsiaalkulud, vahendajatele ja komisjonäridele makstav tasu, valmistoodangu (kauba ) laokulud, jae- ja hulgikaubanduse kulud, mis on seotud kaupade müügiga, müügitellimuste saamiseks ja müügiprotseduuride teostamiseks tehtud kulud, müügilepingu kohaselt müüja poolt tasutav kauba laadimis- ja transpordikulud. 24.Finantsaruanded. Bilanss. Kasumiaruanne. Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab
annaabi.ee 
