Firma A müüb ostjale kaupa summas 9440 EEK (kaup 8000 EEK+käibemaks 1440 EEK). Ostja tasub kauba eest 10 päeva jooksul D: Ostjatelt laekumata arved 9440 EEK D: Arveldusarve 9440 eek K: Käibemaks 1440 EEK K: Ostjatelt laekumata arved 9440 EEK K: Müügitulu 8000 EEK MATERJALI , KAUBA JA TEENUSE OST 55. Materjali, kauba, teenuste ost kui firma ei ole käibemaksukohuslane Firma, kes ei ole käibemaksukohuslane, ostis materjali hulgihinnas 5000 EEK, veokulud olid 800 EEK ja käibemaks 1044 EEK. Ostja võtab kauba arvele soetusmaksumuses D: Materjal 6844 EEK K: Arveldusarve 6844 EEK 56. Materjali, kauba, teenuste ost kui firma on käibemaksukohuslane Firma, kes on käibemaksukohuslane, ostis materjali hulgihinnas 5000 EEK, veokulud olid 800 EEK ja käibemaks 1044 EEK. Ostja võtab kauba arvele soetusmaksumuses D: Materjal 5800 EEK D: Käibemaks 1044 EEK K: Arveldusarve 6844 57
oleva nähtuse mahtu väljendavad agregaatsummad. Eespool toodud näites taandub agregeerimine eri toodete maksumuste liitmisel, mille tulemusel saadakse 2 avaldist ∑p0q0 ja ∑p1q1. 4. eemaldamine(elimineerimine) ja hüpoteetiline eksperiment. Teadusliku abstraktsiooni rakendamiseni jõutakse indeksi leidmise neljandal etapil. Objekti delegeerimise tõttu väljendab ühismõõtsustatud ja agregeeritud suuruste suhe Ipq=∑p1q1 : ∑p0q0 hulgihinnas arvestatud toodangu maksumuse muutumist. Maksumuse indeksi väärtus sõltub osaliselt q väärtusest , aga teda mõjutab ka p. 33. Hüpoteetiline eksperiment Indeksite konstrueerimisel seisneb hüpoteetiline eksperiment kahes järjestikku sooritavas operatsioonis: 1)toodangu maksumuse tingliku mahu tuletamises ja 2) selle kõrvutamises toodangu maksumuse tegeliku mahuga.
annaabi.ee 
