ei muutu; muutu; d) töötus suureneb kiiresti. 48. Riigi majanduslikku arengut iseloomustab kõige paremini: Vastused: a)) miinimumpalk; p ; b) atesteeritud kaardimoor; c) sisemajandusliku koguprodukti suurus; d) iinflatsiooni fl i i suurus 28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 49. SKP deflaator on sama mis : a) tootjahinna indeks; b) tarbijahinna indeks, c) hulgihinna g indeks; d) d) kõikide võimalike toodete turuhinna indeks. 50. Eeldame, et SKP, mõõdetuna turuhindades aasta jooksul kasvas 120 miljardilt kroonilt 160 miljardi kroonini. Sama perioodi SKP deflaatori kasv oli 1,3. Kui palju suurenes reaalne SKP protsentides Teise aasta reaalne SKP = 160 / 1,3 = 123,0769; Reaalse SKP kasv = (123,0679 - 120)) / 120 = 2,56% 51. Kui riigi A SKP on 10 miljardit krooni ja riigi B SKP on 12 miljardit krooni
väärtpaberite kohta. Jooksevkonto – Pangakonto, millel olevat raha saab alati kasutada. Levinuim pangakonto liik. Maksebilansi osa, mis hõlmab tähtsamaid osabilansse. Jooksevkulud – Majandusprotsessi kestel tehtavad kulud, mida eristatakse ettevalmistus- ja lõppkuludest. Juurdehindlus – Müüja poolt kauba hinnale lisatav juurdearvatis, mis koosneb müüja üldkulusid katvast summast ja müüja kasumist; jae- ja hulgihinna vahe. Jääkväärtus – Vara väärtus selle kasutusea lõpus; summa, mida loodetakse saada vara mahakandmisel või müümisel. Järelmaksuga müük – Müük, millega vara siirdub ostja valdusse lepingu allakirjutamise hetkel, raha selle eest makstakse aga osade kaupa lepingus ettenähtud aja kestel. Omandiõigus läheb ostjale hetkel, millal kõik osamaksud on tasutud. K Kahjum – Rahas mõõdetav ettevõtte majandustegevuse negatiivne tulem (tulude ja kulude vahe).
Variant 5 Hulgihinna leidmine Ühiku hind 36 Tellija Kogus Allahindlus Hind Tammik 425 8% 15,300 € Kuusik 70 3% 2,520 € Pappel 250 5% 9,000 € Lepik 670 10% 24,120 € Männik 150 5% 5,400 € 0 100 300 500 3% 5% 8% 10% Maksumus Tellijad 15,299 € Haavik 2,519 € Kaasik 8,999 € Kuusik 24,119 € Lepik 5,399 € Mirt Männik Pappel Saaremets Sirel Tammik Allahindlusprotsent sõltub partii kogusest järgmiselt: kuni 100 - 3% 100 - 300 - 5% 300 - 500 - 8% alates ...
a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb; b) inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb; c) inflatsioonimäär c) inflatsioonimäär ei ei muutu; muutu; d) töötus suureneb kiiresti. 48. Riigi majanduslikku arengut iseloomustab kõige paremini: Vastused: a) miinimumpalk; b) atesteeritud kaardimoor; c) sisemajandusliku koguprodukti suurus; d) inflatsiooni suurus 49. SKP deflaator on sama mis : a) tootjahinna indeks; b) tarbijahinna indeks, c) hulgihinna indeks; d) kõikide võimalike toodete turuhinna indeks. 50. Eeldame, et SKP, mõõdetuna turuhindades aasta jooksul kasvas 120 miljardilt kroonilt 160 miljardi kroonini. Sama perioodi SKP deflaator suurenes 100 kuni 130-ni. Kui palju suurenes reaalne SKP protsentides Deflaatori kasv = 130 / 100 = 1,3; Teise aasta reaalne SKP = 160 / 1,3 = 123,0769; Reaalse SKP kasv = (123,0679 -120) / 120 = 2,56% 51