Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates hiigelsuurtes püramiid-templites. Inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit. Asteekidel oli viis tähtsamat jumalat: Quetsalcoatl sulismadu, viljakusjumal, kes võis moonduda ka tuule- ja eluhinguse jumalaks Eheatliks; Tezkatlipoca; Tlaloc; Chalchihuitlicue ja Huitzilopochtli. Asteegi preestrid moodustasid ühiskonnas erilise klassi. Nad vastutasid keerukate tseremooniate ja ohverdamise eest, mida korraldati suurtes templites. Asteekide pealinn oli keskajal üks maailma paremini planeeritud linnasid. Saarel asuvad tänavad ja kanalid paiknesid ruudustikukujuliselt linna keskel asuva hiigelkompleksi ümber, mis koosnes astmikpüramiididest, templitest, paleedest ja aedadest. Linna maismaaga ühendasid kolm teetammi. Kui hispaanlased 1520
Pärast Maiade lõppu said tähtsaks asteekide impeerium.Algselt elasid Texoco järve ümbruses, kuhu rajasid oma tulevase pealinna Tenochitlani. XV saj alistasid nad vallutusretkedega suured maavaldused. Nad võtsid omaks tempelpüramiidid, kirja ja kalendrisüsteemid.Riiki juhtis kuningas kes oli piiramatu võimuga. Pealinna elanike arv võis olla üle 200000. Linnas oli 40 püramiidtemplit. Neil oli vihmajumal Tlaloci ja sõjajumal Huitzilopochtli. Mõlemale toodi arvukalt inimohvreid. Ohvritel lõigati püramidi tipus süda seest ja löödi pea maha ning veeretasid keha alla. Nende rahavste keeli kõneldakse Mehhikos siiamaani. Andide tsivilisatsioonid. Tekkis Andide mägismaal. Olud olid erinevad. Seal olid kuivad rohtlad. Ookeani kallas oli kalarohked. Põlluharimise tegid võimalikuks mägijõed. Oluliseim kultuur oli kartul. Samuti kasvatasid nad laamasid. Osati kududa kangast ja kasutati laama villa ja puuvilla
saatel- Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa pidi aga sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi (kasutati ka orjatööd). Asteegid uskusid, et kui nad ei too päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Asteekide müütidest on teada vähemalt 1600 eri jumalust, kes võisid ilmutada ennast mitmesugusel kujul. Huitzilopochtli oli üks tähtsamaid jumalaid Tema nimi tuleneb asteekide koolibrit tähendanud sõnast ning nõnda peegeldas see asteekide uskumust, et sõdalased taassünnivad koolibritena. Asteegid valmistasid kauneid ehteid jm. Esemeid, kasutades kulda, pärleid, teokarpe ja sulgi ning vääriskive, nagu näiteks türkiisi, obsidiaani ja nefriiti.
vihma toomine põllukultuuride jaoks, laste tervise tagaminesüdade võitmine jne. Kõik igapäevaelu aspektid olid jumalate kätes.Asteegid kasutasid kahestsüklilist kalendrit nagu Maiadki, mis seadis preestrite korraldatud tseremooniate struktuuri, et teha jumalaid õnnelikuks. Mõned nendest tseremooniatest sisaldasid inimeste ja loomade ohverdamist Asteekid võtsid enamuse oma jumalatest ja veendumused nende kohta teistest kultuuridest. Peamised asteekide jumalad hõlmasid: sõja jumalat Huitzilopochtli ja ainsat jumalat, kes oli puhtalt asteek; Tlaloci,kes oli vihmajumal; Coatlicue, kes oli maa jumalanna; Quetzalcoatl,kes oli mitmekülgne looja jumal; ja Tezcatlipocat kes oli, suitseva peegli jumal, sõjameeste patroon ja pimeduse jumal. Asteegid uskusid, et universum ja kõik selles, sealhulgas inimesed ja jumalad, olid loodud esmakordse jumala ja jumalanna Omete-Cuhtli ja Omecihuatli nelja poja poolt. Asteegid rääkisid oma ajaloost ja mütoloogiast ajastutena nimega Päikesed
sajadil võitsid hispaanlasest maadeavastajad nende linnriike. Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu said Kesk-Ameerikas domineerivaks kiltmaa suurriigid. Nende seast omakorda oli eurooplaste maadeavastuste ajaks esile tõusnud asteekide impeerium. Nende võimukeskuseks oli Tenochtitlan, kust valitsesid suurt osa Mehhiko kiltmaas. Asteekidel oli samuti religioon ja nende religioon oli tuntud rohkete inimohvrite järgi. Neile olid tähtsad vihmajumala Tlaloci tempel ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel. Just nendele jumalatele toodigi ohvreid. Ohverdamised olid jõhkrad. Aastatel 1519 1521 ootas Asteekide riiki samasugune lõpp nagu olmeekide linnriike, langeti Hispaania võimu alla. Enamvähem samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Looduslikud olud olid seal piirkonniti üsna erinevad. Kuivades kohtades tegi põlluharimise võimalikuks arvukad mägedest merre voolavad jõed
ülesandeid oli võimalikult palju vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates hiigelsuurtes püramiid-templites. Inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit. Asteekidel oli viis tähtsamat jumalat: Quetsalcoatl sulismadu,viljakusjumal, kes võis moonduda ka tuule- ja eluhinguse jumalaks Eheatliks; Tezkatlipoca, Tlaloc, Chalchihuitlicue ja Huitzilopochtli. Asteegi preestrid moodustasid ühiskonnas erilise klassi. Nad vastutasid keerukate tseremooniate jaohverdamise eest, mida korraldati suurtes templites. Asteekide pealinn oli keskajal üks maailma paremini planeeritud linnasid. Saarel asuvad tänavad ja kanalid paiknesid ruudustikukujuliselt linna keskel asuva hiigelkompleksi ümber, mis koosnes astmikpüramiididest, templitest, paleedest ja aedadest. Linna maismaaga ühendasid kolm teetammi. Kui Hispaanlased 1520
kaunistatud keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan(1325 1521), mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekide tähtsaim tempel Suur temple, asetses selle linna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole. Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused (eriti inimohvritoomine jumalate toitmiseks maailma edasikestmise nimel). Linnriikidevahelise suhtlemise käitumiskoodeksisse kuulus vaba läbipääsu lubamine kõikide linnriikide poolt austatavate jumaluste pühamutesse, üldistesse
Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan, mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekidel olid tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Asteekide tähtsaim tempel oli Suur temple, mis asetses pealinna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole. Vihmased suvekuud olid pühendatud vihmajumalale ja kuivad suvekuud seevastu sõjajumalale, sest siis võeti ette sõjaretki, et võtta vange, kelle ohverdamisega said toitu jumalad. Ohverdamine oli võigas vaatepilt. Ohvritelt eemaldati süda, löödi pea maha ja keha heideti püramiidi trepist alla väljakule. Ka asteegid lähtusid rituualide kalendrist, sest iga 52 aasta tagant toimusid suuremad ohverdused jumalatele. Asteekide riigi hävitasid hispaanlastest vallutajad
Asteegid aretasid koeri ainult ohverdamiseks. Nad ohverdasid ka põtru, jaaguareid ja muid loomi. Esemeid lõhuti samuti ja pakuti jumalatele. Asteegid tegelesid ka verevalamisega. Nad lõikasid oma kehaosi nagu kõrvu, keelt, rinda, huuli jne. Asteekide jumalad lõikasid oma kõrvu ja keeli. Väga kehvadel aegadel lõikasid kuningad oma keelde augu ja panid sealt nööri läbi. See oli ülim ohverdus. Asteekide kultuuris ohverdati igale erinevale jumalale erinevat moodi. Huitzilopochtli oli hõimu jumal. Inimohver asetati ohverduskivile. Preester lõikas ta kõhtu obsidiaanist noaga. Süda eemaldati kui see veel tuksus. See tõsteti üles Päikesejumalale ja siis kas põletati või anti sõdalasele, kes ta kinni püüdis. Seejärel lõigati ohver tükkideks ja kas söödi tükid rituaalidel ära või anti need aadlikele ohverdamiseks. Tezcatlipocat peeti kõige võimsamaks jumalaks. Ta esindas ööd, võlukunsti ja saatust
kiltmaad. Nende võim langes 12. sajandi lõpus uute sissetungijate rünnakute järel. Tolteeke pidasid Mehhiko kiltmaa rahvad (ka asteegid) kultuuritoojateks ja esiisadeks. 12. sajandil tulid Mehhiko kiltmaale ka põhja poolt asteegid (nimi tuleb müütilisest päritolukohast Aztlan koht, kus elavad kured/haigrud). Asteegid ise nimetasid end mexica. Oma pärimuse järgi olid asteegid alguses üsna hädised. Üks kohalik valitseja andis neile maad Texcoco järve lähedal. Nende jumal Huitzilopochtli käsul nad aga reetsid asteegid kuningat ning too ajas nad minema. Asteegid läksid Texcoco järve saarele ning panid seal aluse oma linnale Tenochtitlanile. Asteekide esiletõus langeb 14. sajandi teisele poolele. Piirkonna linnriigid sõdisid omavahel ning asteegid vahetasid vastavalt oma kasule pooli. 15. sajandil oli moodustunud kolm linnriiki Tenochtitla, Texcoco ja Tlacopan, kes moodustasid sõjalise liidu ühise vaenlase vastu. Seda liitu loetakse asteegi impeeriumi alusepanekuks
annaabi.ee 
