millelegi mis on talle vastumeelt või siis millegi või kellegi pärast halvasti tundma. Surmaks saame nimetada organismi elu lõppemist, kuid miks peab inimene tundma selliseid olukordi? Miks kiskus noore naise, Kõõda, süda valusasti rinnas kokku, nähes Eespere talu, nähes mäenukki, mida ümbritses soo, mõne männijändrikuga? Sellepärast, et tema hing ei oleks iialgi ettekujutanud sellist kodu, tema mõistis ikka kodu all põldu ja metsa- suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Kuid mis heliseks Vargamäel, kui tuleks lust lõõritada? See esimene kokkupuude Krõõdal Vargamäega pani teda juba kannatama, kuna ta sai aru, et ega Vargamäel tööst puudust ei tule ja ega seal nii väga lust elamine ei saa tulema. Vargamäe naistel ei olnud kummalgil kerge, isegi Pearu naine, Lambasihver, kannatas Pearu tegude pärast, kuna Pearu peksis, karjus tema peale, tegi oma vägitegusid kodus ja üleüldse pummeldas pärast kõrtsist tulekut kodus.
Kõige lõpuks tuli neil olla väärt abielunaine ja hea pereema. Kuidas nad kõigi nende kohustustega toime tulid, peaks selguma järgnevast kirjatükis. Kõigepealt tahaksin rääkida Andrese esimest naisest Krõõdast. Kui Krõõt Vargamäele tuli, siis talle tema tulevane kodu ei meeldinud. Selle põhjuseks oli küllap see, et Krõõdal oli kodust teistsugune ettekujutus. "Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa suurt laant , mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või aetakse pasunat . Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama? " Andres küll lubas Vargamäe selliseks muuta, aga selleks kulus väga pikki aastaid ja Krõõda silmad seda kahjuks enam ei näinud. Andres tahtis tööga muuta Vargamäe elamiskõlblkuks. "Algas töö, algas eluaegne töö, millest pidi jätkuma isegi tulevasele põlvele." Krõõtki oli selle töö rakkes.
annaabi.ee 
