Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüdrotõukur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nukk, kambris, võll, surub, hüdrotõukur, korpust, kambrisse, klapivedru, klappi, ülespooleülevaltpoolt, ning õhem altpoolt ja see on seletatav sellega, et surve laagris on allpool suurem, kui seda on laagri üleval poolel ja seetõttu surutaksegi laagris alumises poolest õli välia.Võlli põõrlemisega jooksebki õli laagrist välja, ning seetõttu tuleb laagrisse juhtida koguaeg õli juurde. Õli juhitakse juurde alati laagri vähem koormatud piirkonna kaudu (kas pealt, või ka külgedelt), õli jaoks võidakse laagrite külgedele teha õlitaskud, kust põõrlev võll haarab ta kaasa. Õlikiilu teket võimaldab ka laagrilõtk [σ] st laagri tapi ja võlli kaela vaheline ruum peab võimaldama õlikiilu teket. Sellist õlitusviisi, kus õli antakse surve all laagrisse ja võll ise kannab seda laiali nimetatakse dünaamiliseks õlituseks. ÕLIDE FÜÜSIKALISED – KEEMILISED OMADUSED: Õlide kohta kehtivad semad normid, millised kehtisid kütuste kohta. Tänabäeval kasutatavate õlide liigid on: mineraalõlid sünteetilisedõlid
1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli pöörlemissagedus võib ulatuda 10 000 pöördeni minutis ja enamgi, siis on väga suur tähtsus pronkspukside õlitusel: sinna juhitakse mootori õlitussüsteemist õli rõhu all mis lahutab võlli ja puksi teineteise suhtes liikuvad pinnad omavahel. Siit tuleneb ka väga oluline nõue: mootorit ei tohi seisata suure pöörlemissageduse ajal. Kui seda teha, siis mootori seiskumise tõttu lõpeb õlirõhk turbiini võlli puksidele, kuid turbiinratas, võll ja
1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli pöörlemissagedus võib ulatuda 10 000 pöördeni minutis ja enamgi, siis on väga suur tähtsus pronkspukside õlitusel: sinna juhitakse mootori õlitussüsteemist õli rõhu all mis lahutab võlli ja puksi teineteise suhtes liikuvad pinnad omavahel. Siit tuleneb ka väga oluline nõue: mootorit ei tohi seisata suure pöörlemissageduse ajal. Kui seda teha, siis mootori seiskumise tõttu lõpeb õlirõhk turbiini võlli puksidele, kuid turbiinratas, võll ja
21 1) Silindrikaas 2) Vee kanal 3) Väljalaskeklapi pese 4) Sisselaskeklapi pese 5) Klappi juhtpuks 6) Sisse- ja väljalaskekleppid 7) Klappide survepukk 8) Nookur 9) Kaitsekaas 10) Käivitusklapp
paisuvad ja teevad mehaanilist tööd, s.o selles protsessis muutub osa põlemisel vabanenud soojusenergiast kasulikuks mehaaniliseks tööks, mis panebki mootori väntvõlli pöörlema. IV takt Väljalase, toimub väntvõlli teisel pöördel kolvi liikumisel alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Tegelik väljalase algab väljalaskeklapi avanemisega enne kolvi jõudmist alumisse surnud seisu. Väljalaskeklapi avanemisel voolab töötanud gaas osalt oma ülerõhu, osalt aga kolvi ülespoole liikumise tõttu silindrist välja. Töötanud gaaside väljalaskeprotsess lõpeb väljalaskeklapi sulgumisega pärast kolvi ülemist surnud seisu r. Neljataktilise mootori töötamise skeemist võime teha järeldused: 1.Töötsükkel toimub 720° väntvõlli pöörde
Peale seda kütus. Trumli pesu korral lastakse trumlisse sisse juhtvesi, mis täidab rõhtketta pealmise ruumi. Vee rõhujõud ületab vedrude jõu ja ketas surutakse alla. Tänu sellele avanevad kanalid ja vesi pääseb välja trumli põhja alt. Trummel vajub alla. Vesi väljub läbi pihusti. Sulgemiseks juhitakse vesi sisse kanali kaudu, mis läheb trumli põhja alla. Kuna vesi väljus läbi pihusti rõhkketta pealt, siis vedrud suruvad ketta üles ja sulgemisvesi surub trumli põhja üles. Kogu trumli pesu protsess võtab aega vaid mõne sekundi kümnendikosa. Peamasinatel on individuaalsed plunžerkõrgsurvepumbad. Pumbad on kinnitatud poltidega külgriiulitele ning saavad liikumise nukkvõlli nukalt. Pumba kere sisse on paigutatud lõpureguleerimisega plunžerpaar, vedru ning rulltõukur. Pumba kaan on kinnitatud kaheksa poldiga, mis kinnitavad ka vahetüki. Pumba kaanes on kõrgsurveklapp. Kere küljel on kaks ava, ühest
ees olev küttesegu kokku kolvi jõudmisel ülemisse surnud seisu süüdatakse kokkusurutud segu algab töötakt. Kolb liigub allapoole, suleb oma alumise servaga sisselaske akna, ning hakkab küttesegu eelnev kokkusurumine karteris. Veel allapoole liikudes avab kolb oma ülemise servaga väljalaske akna ja sisselaske akna. Väljalaske aknast väljuvad surve all olevad läbipõlenud gaasid, mille välja voolamine veel ka kolvi ülespoole liikumisel seni kui kolb suleb oma ülemise servaga väljalase akna. Sisselaske akna kaudu siseneb värske küttesegu kolvipealsesse ruumi. Eritüübiliste silindrite mootorite asetus Kolb mootoris toimuvad protsessid teevad mootori töö väga ebaühtlaseks. See omapära nõuab nende tasakaalustamist. Üheks võtteks nende puuduste kõrvaldamiseks on silindrite asetuse valik, teiseks süütejärjekorra valik. Silindrite asetused:
Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti.Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis.Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütuseliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks, segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segistit - karburaatorit. Õhu ja bensiini segu nimetatakse kütteseguks. Sisepõlemismootoris on töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt
(Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab mahu ja sellele vastava rõhu muutumist sisselasketaakti jooksul kõver ra, mis asub välisrõhujoone all. Joonis 3. Neljataktilise ottomootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt. Väntvõlli edasisel pöördumisel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse. Siis on sisse- ja väljalaskeklapid suletud, mistõttu kolb surub silindris asuva töösegu kokku. Rõhu suurenemist sõltuvalt mahu vähenemisest segu kokkusurumisel väljendab indikaatordiagrammi (joon 3) lõik ac. Survetakti vältel õhu (töösegu) koostisosad segunevad ja kuumenevad. Enne ülemist surnud seisu, teatud väntvõlli faasinurga juures pihustatakse kütus, mis seguneb õhuga ja seejärel Survetakti lõpus tekitatakse süüteküünla elektroodide vahel säde, mis süütab töösegu. Kütuse põlemisel eralduv soojus kutsub esile gaaside
Hoova 19 vasak ots on esialgu liikumatu, kuna servomootori kolb 13, hoob 15 ja katarakti kolb 18 on fikseeritud. Hoova 19 parema otsa liikumisel üles hakkab üles liikuma ka juhtsiiber, avanevad kanalid ja surve all olev õli suunatakse servomootori kolvi peale. Kolvi alumine varras, mis on seotud küttelatiga liigub alla ja küttelatt poole. Samal ajal kolvi ülemine vars liigub samuti alla ja hoob 15 pöördub ümber reguleeritava toe 14 päripäeva. Hoova vasakpoolne ots nihutab ülespoole katarakti silindrit 16. Kuna õli kataraktis ei ole kokkususrutav ja drossel 17 on vähe avatud, siis esialgu katarakti kolb liigub ka ülespoole surudes kokku vedru 20 ja liigutades ülespoole ka hoova 19 vasakpoolse otsa. See liikumine kutsub esile hoova 19 pöördumise päripäeva ümber telje 6. Hoova parem ots liigub alla ja koos sellega ka juhtsiiber, mis hakkab sulgema õlikanaleid, mille tagajärjel
7.käändmik 8.roolisammas 9. kuulsõrm,koonus 10.liudkauss 11.vedru 12.kummikate 13.kroonmutter 14.pendelhoob Mazduhhini hammaslattrool 1.rooliots 2.kinnitusvits 3.tolmukaitse 4.regull varras 5.amordipuks 6.kontramutter 7.regull mutter 8.vedru 9.tugiklots 10.tolmukaitse 11.mutter 12.tihend 13.alumine tihend 14.hammakas tugilaagriga 15.tolmukaitse 16.klamber koos puhvriga 17.tugilaager 18.roolikarp Roolivõimu pump 1.paisupaak 2. mõõtevarras 3. kolb-möödavooli klapp 4. pumba labad 5. võll 6. rihmaratas Iga laba imeb nendesse sisenditesse õli. Süvenditest väljudes suruvad labad kõrge rõhu all surve ruumi,mis on ühendatud juhtpea kõrgrõhu toruga. Kolbmöödavooluklapi ehitus: 1. kolbmöödavooluklapp 2. gaas 3.drossel 4.õli väljumis ava kõrgrõhu torusse 5. kuul kaitse klapp 6. peale vool Pumba tagumisse kaande on mahutatud kolbmöödavoolu klapp. Möödavooluklapp on ühenduses pumba surve ruumiga. Mootori väntvõlli pöörlemise
Pidurdusjõu regulaator Reguleerib pidurdusjõudu esi ja tagarataste vahel, olenevalt kuidas auto on koormatud. peasilinder Kui vajutada pedaalile siis esimene silinder hakkab liikuma ja rõhk kerkib. Edasi vajutades tekib rõhk ka pidurivoolikutes. Esimene kolb tõukab teist kolbi, et tema pidurivoolikus tekiks ka rõhk. Kui kõik töötab ilusti siis mõlematel kolbidel tekib sama suur rõhk. Töösilinder Kui vajutada pedaalile, siis tekkinud surve tagajärjel õli rõhk surub piduri töösilindris olevaid kolbe väljapoole. Pidurivõimendi Pidurivõimendi eesmärk on vähendada pidurite töötamiseks vajalikku jõukulu piduripedaalile, teisisõnu vähendada juhi vaeva. Selleks kasutab pidurivõimendi lisaenergiat mootori sisselaskesüsteemi tekitava vaakumi näol. Pidurivõimendi koosneb korpusest, mille sees on diafragma. Korpus on vooliku kaudu ühendatud mootori sisselaskesüsteemiga ja jõuallika töötamise ajal tekib diafragma mõlemale poole vaakum
Juhendaja: Tartu 2012 Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. See käsitleb surugaasi kasutamist ning sellel põhinevaid mehhanisme, masinaid ja automaatjuhtimissüsteeme. Pneumaatilised lahendused minu auto juures: · Konditsioneer jahutuse funktsioonis hakkab kompressor imema jahedat hõredat gaasi ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks. Kapillaartorudes olev vedelik liigub tagasi siseosasse, kus see absorbeerib salongiõhu soojust ning aurustub selle tagajärjel gaasiks. Mis uuesti imetakse kompressorisse ning algab uus tsükkel. Seeläbi alaneb konditsioneeritud salongi temperatuur. Soojendamine toimub vastupidiselt jahutamisele
8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru Klapivedru surub klapi tihedalt pessa. Klapivedru on vibreerimise vältimiseks tehtud muutuva sammuga. 7. Plokikaan Plokikaanes on sisse ja väljalaskekanalid ning klapipesad ja klapipuksid. OHV overhead valve rippklappidega mootor OHC overhead camshaft ülaasetusega nukkvõlliga mootor DOHC double overhead camshaft- kahe nukkvõlliga ülaasetusega mootor SOHC single overhead camshaft segaasetusega klappidega mootor 12
8. lukustuskoonused 3. Nookur Nookurid kannavad tõukejõu tõukvardalt klapile. Nad valmistatakse terasest ning kujutavad endast keskelt teljele toetatud väikesi kange. 4. Tõukur On ette nähtud jõu ülekandmiseks nukkvõlli nukkidelt tõukurvarrastele. Tõukurid kujutavad endast alt kinnist teras või malmsilindrit, mille põhjas on sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru Klapivedru surub klapi tihedalt pessa. Klapivedru on vibreerimise vältimiseks tehtud muutuva sammuga. 7. Plokikaan Plokikaanes on sisse ja väljalaskekanalid ning klapipesad ja klapipuksid. OHV overhead valve rippklappidega mootor OHC overhead camshaft ülaasetusega nukkvõlliga mootor DOHC double overhead camshaft- kahe nukkvõlliga ülaasetusega mootor SOHC single overhead camshaft segaasetusega klappidega mootor 10
lekkimist karter. The cylinder head gasket prevents any coolant leaking through the top. Silindripea tihend takistab jahutusvedelik lekib teel tippu. Väntvõll Väntvõll: The crankshaft is designed to convert the up and down motion of the pistons into horizontal rotation. Väntvõlli eesmärk on muuta üles-alla liikumise kolvid võtta horisontaalse rotatsiooni. The shaft is one solid piece made from cast iron or forged steel. Võll on üks kindel tükis valmistatud malmist või sepistatud terasest. Steel is usually used in high loading situations, such as diesel or turbocharged engines. Teras on tavaliselt kasutatakse kõrge laadimis olukordades, nagu diisel ja turbo mootorid. Oil passages are either cast or drilled into the crankshaft to distribute lubricant to the main and rod journals. Nafta lõigud on kas valatud või puuritud arvesse väntvõlli levitada määrdeaine peamine ja varraste ajakirjades.
hammasratas Z5 veetava võlli hammasrattaga Z6. 3 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub parempoolse 3. käigu hammasrattaga Z8. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z7 veetava võlli hammasrattaga Z8. 4 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub vasakpoolse 4. käigu hammasrattaga Z1. Täpsemalt ühendatakse siin vedav võll otse veetava võlliga. 5 käik: Sünkronisaatori (7) muhv lülitub parempoolse 5. käigu hammasrattaga Z12. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z11 veetava võlli hammasrattaga Z12. R käik: Sünkronisaatori (7) muhv lülitub vasakpoolse R käigu hammasrattaga Z10. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
Baasmootori kolb 9 1.2. Gaasijaotusmehhanism K24A3 mootori puhul käitatakse gaasijaotussüsteemi kettülekandega, et tagada täpsem juhtajastus. Väntvõlli ja nukkvõlli ülekande arv on 2:1. Ehituslikult on tegemist DOHC mootoriga, mis tähendab kahe nukkvõlliga mootoriga, sealjuures nukkvõllid on paigutatud plokikaane kohale. Iga silindri kohta on 4 klappi - 2 sisselaske läbimõõduga 35 mm ja 2 väljalaske klappi läbimõõduga 30 mm. Antud mootor on varustatud varieeritava gaasijaotusmehhanimiga i-VTEC, seda nii sisselaske nukkvõlli regulaatori näol kui ka varieeritava klapi mehhanismiga. Tavalise klapi juhtmehhanismiga kohandatud sisepõlemismootor on kohandatud ainult ühe pöörlemissageduse jaoks ning sellel pöörlemissagedusel saavutab mootor oma suurima pöördemomendi. Kui
pneumaatilise juhtimisega II konstruktsiooni järgi diferentsiaal tüüpi (õhk voolab balloonist klapi diferentsiaal pinnale) klapialuse täitega ( õhk voolab balloonist klapi alusesse ruumi) PNEUMAATILISE KÄIVITUSKLAPI TÖÖPÕHIMÕTE: Peale käivitusklapi avamist voolab õhk peakäivitusklapi peale ja see on käivitusõhk, kuna klapp on suletud, sest klapitaldriku tasakaalustusjõud hoiab klappi suletuna. Õhujagajast kolvi peale tulev juhtõhu impulss surub kolvile ja see omakorda mõjub klapile, mis avaneb ja seega avab trassi õhule, ning käivitusõhk pääseb silindrisse. Silindrisse pääsenult mõjub see kolvile ja seega pannakse läbi kolvi mootori vänt – kepsmehanism pöörlema, mille tulemusel pöördub ka õhujagaja negatiivse profiiliga nukkketas asendisse, kus lõpetatakse silindrisse õhu andmine. AUTOMAAT KÄIVITUSKLAPP Töötab nagu pumbaklapp so. Rõhkude vahe põhimõttel. Koosneb 1. kork, 2. õhukanal, 3. klapp, 4
Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt
Läheme nüüd veidi põhjalikumaks ja keskendume passiivsete- reaktiivsete amortisaatorite grupile (kõige levinum). 2.4.1. Kaksiktuub --- õliamortisaator KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA Kui amortisaator on survekäigul, siis osa TAGASIKÄIK kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi SURVEKÄIK kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse KERE siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi
Hõõrdsidureid liigitatakse veetavate osade, s. o. ketaste arvu järgi. Enamasti on sidurid ühe- või kahekettalised. Ketaste arv sõltub mootori pöördemomendist ja veetava ketta läbimõõdust. Viimane valitakse võimalikult väike, et veetavate osade inertsimoment ei takistaks käigukasti hammasrataste müratut lülitamist. Ketastevaheliste survejõudude alusel jagunevad sidurid vedru-, lamell-, tsentrifugaal- ja segasurumehhanismiga sidureiks. Tsentrifugaalse surumehhanismiga sidurites surub kettaid kokku pöörlevate masside tsentrifugaaljõud. Autodel ja kasutatakse sellist ketaste kokkusurumise viisi lisaks vedrumehhanismi toimele. Sidureid, mille kettaid surutakse kokku mõlemal viisil, nimetatakse segasurumehhanismiga sidureiks. Kõik autode sidurid on püsiühendatud. Lahutamiseks ja lahutatuna hoidmiseks tuleb rakendada välisjõudu. 11 Ketashõõrdsiduri põhimõõtmete kindlaksmääramisel lähtutakse mootori suurima
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud. 11. Kõik kon
kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plavatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Selle idee kasutas ära saksa leidur Nikolaus Otto, kes ehitas 1878. aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas selles osas isegi kõiki seni kasutatud mootoritüüpe. Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütuseliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Et kütus
hammasratastest ja mingi käigu saavutamiseks tuleb reeglina mõnda teist hammasratast pidurdada. Joonisel 12 on planetaarülekannet võrreldud kahe hammaslati ja nende vahel paikneva hammasrattaga. Kui alumist hammaslatti hoitakse kinni ja ülemist liigutatakse (skeem 12.1), siis hammasratas nende vahel liigub kiirusega c, mis on kaks korda väiksem ülemise hammaslati liikumiskiirusest a. Pidurdades planetaarülekande päikeseratast toimib sama põhimõte ka seal. Vedav võll ühendatakse kroonrattaga, veetav võll aga satelliitide raamiga. Ülekandearv ei ole sel juhul mitte kaks nagu hammaslattide puhul, vaid sõltub ka kroon- ja päikeseratta hammaste arvust. Selline ülekandeskeem on kasutusel planetaarülekande teisel käigul (vt 3.5.5). Skeemil 12.2 alumist hammaslatti ja vastavalt ka päikeseratast mitte ainult ei hoita kinni, vaid isegi liigutatakse vastupidises suunas. Sel juhul muutub raami kiirus veelgi aeglasemaks ja järelikult ülekande arv suuremaks
omavahelise liikumise tulemusel tekib juhtmes induktsioonivool 1. Süüte sisse lülitamisel pääseb akuvool ergutusmähisesse. Starter käivitab mootori ja generaatori. 2. Ergutusmähise ümber tekib magnetväli, mis muudab rootori elektrimagnetiks. 3. Rootori magnetvälja jõujooned kulgevad ühelt 6- haruga poolusesüdamikult teisele ja moodustavad erinimelised poolused. 4. Rootori magnetahela sulgevad võll ja ergutusmähise puks. 5. Rootori erinimelised poolused tekitavad staatori 18 poolis magnetvoo ja selles indutseeritakse EMJ. 6. Staatori 3 naaberhamba poolid (nn ankrumähised) on ühendatud erinevatesse faasidesse, milles tekkivad erineva suurusega EMJ. 7. Kuna EMJ on erinevates faasides erinev siis on ka erinevad nende muutumise amplituudid ja suunad. 8. Kõikide faaside EMJ muutub ühtviisi, kuid
111. 112. 113. Kruvipumbad 114. Kruvipumbad koosnevad plastmassist sisekestaga horisontaalsest korpusest ja selles pöörlevast kruvitaolisest rootorist. Sisekesta profiil vastab täpselt kruvitaolise ehitusega rootori profiili. Kruvirootor paikneb korpuses ekstsentriliselt, mille tulemusena liigutatakseiga pöördega kruvi sammu, läbimõõdu ja ekstsentrilisusega määratavat ühikmahtu piki korpust edasi (joonis 37). Olenevalt kruvirootori sammude arvust on pumbad kas ühe või mitmeastmelised. Astmelisusest oleneb pumba tõstekõrgus. 115. 11 116. 117. Dekantri ehitus ja tööpõhimõte 118. 119. 120. 121. 122. 123. 124. 125. 126. 127. 128. 129. 130. 131. 132. 133
vahekaugus. Tagasilla jooksulaiust reguleeritakse pöia asendi muutmisega. Esisilla jooksulaiust muudetakse esisilla laiuse muutmise teel. Selleks on esisillas avad(samm 50mm) või hambad tigumehhanismiga. Erisurve on ühele pinnaühikule tulev mass. Sõltub rehvi või roomiku tüübist, koormusest ja teistest teguritest. Läbivus iseloomustab masina võimet teha töid või liikuda koormaga mitmesugustes tingimustes. Käändteljepoltide(käänimtelje)- kalle tagab esisilla ülespoole tõusmise pööramise ajal, seetõttu püüavad rattad pöörduda raskusjõu mõjul alati tagasi otseliikumise asendisse. Käändteljepoldi pikikalle tagab masina liikumise stabiilsuse. Ratta külgkalle tagab ratta kergema pööramise (väheneb pöördeõlg) ja vabastab rattapoldid koormusest. Esirataste kokkujooks väldib külgkaldega rataste laialijooksu õõtsumisel. Kokkujooksu reguleeritakse rooli rööpvarda abil. 1. Toesed Traktoritel kasutatavad toeseid on kolme liiki: · raamiga
sobiva suurusega kiil. Hammasliide on kiilliitest märgatavalt tugevam ning ta võimaldab masina töötamise ajal väändemomenti üle kanda võlli ja rummu perimeetri ulatuses ühtlaselt. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning jõu jaotus on ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide aga on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1- võll, 2- võllile kinnituv ratas, 3- kiil; ja pikilõikes: a - kiil, b- võllile kinnituv ratas ratta ja võlliga masinasõlm: 1- võll, 2- laagrikaas, 3- võlli kaelatihend, 4- kinnituspolt, 5- korpus 6- agri tihend, 7- ratta kinnitusmutter, 8-ratas tas, 9- kiil, 10- laagrid see on klemmliide
Piirkonnast millest algab suure koguse auru liikumine, kahefaasiline voolus kihistub. Kihistunud voolus reziim on ebastabiilne. Vooluse kiiruse muutumisel tekivad lained mille ülemised osad perioodiliselt jahutavad ülekuumenenud toruseina. Joonis 12-2. Horisontaalsetes aurustustorudes liikuva vee-auru segu struktuurid Torupõlvedes on jahutus halvem kui sirgetes torudes. Toru sisepinna jahutuse halvenemine on seotud tsenrifugaal efektiga, mis vee ja aurusegu liikumisel läbi torupõlve surub vee torupõlve välimise moodustaja suunas ning torusein torupõlve sisemise moodustaja juures võib jääda piisava jahutuseta. 20. Küttepinna m etalli jahutustingi mu s e d Kuumutatavate ja jahutatavate küttepindade klassifikatsioon Aurukatla töökindluse seisukohast on oluline teada küttepindade metalli temperatuure, mis töötavad kõrgete suitsugaaside temperatuuride piirkonnas kõrgete töökeskkonna parameetritega (kõrge soojuskandja temperatuur ja rõhk).
antifriktsiooni sulami kihiga, milleks reeglina on babliit, seatina-pronks,fosfor-pronks jne, sulamikihi paksus tänapäeva laagrites ulatub 0,5-1,5mm. Laagripoolte ühenduspindade juurde tehakse võrdlemisi laiad ja madalad süvendid, et suunata õli ühtlasemalt lagri tööpinnale. Õli suunatakse raamlaagrile tavaliselt läbi nipli laagrikaantes. Laagrikaaned on kinnitatud tikkpoltidega, kinni pingutatud dünamomeetrilise võtmega ja kinnitatakse splindiga. 10.Tsentrifugaalpump: spiraal kambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelistruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhusuurenemise kiirusevähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrge rõhusaamiseks valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m³/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m. Pump ja selle imitoru tuleb enne käivitamist täita veega. Surve poole klapp/kraan peaks olema suletud,sest kui el.mootor
Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi -- tuntakse reguleerklapiga ja ahendustoruga seadmeid. Kliimaseadme külmutusseadisel on kaks poolt, ülem- ja alamrõhupool. Ülemrõhupool algab kompressoriga ja lõpeb reguleerklapi või ahendustoruga; alamrõhupool jätkub sealt edasi ja lõpeb kompressoriga. Külmutusaine aurustub alamrõhupoolel ning veeldub (kondenseerub) ülemrõhupoolel 2.5 Reguleerklapiga seade Töö kirjeldus 1. Kompressor surub külmutusaineauru alamrõhupoolelt kõrge rõhu all ülemrõhupoolele, misjuures aur kuumeneb. 2. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse. 3. Kondensaatori jahutusribide vahelt läbi liikuv välisõhk jahutab külmutusaineauru sedavõrd, et see kondenseerub. 4. Veeldunud külmutusaine juhitakse vahepaaki, kus temast eraldatakse vee- ja 13 õlipiisad. 5. Vahepaagist liigub vedel külmutusaine edasi reguleerklappi, mis annustab teda aurustisse
annaabi.ee 
