Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid puhverdusvõime määrab Ca hulk?
  • Miks Läänemeri on nii mage?
Vasakule Paremale
Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #1 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #2 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #3 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #4 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #5 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #6 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #7 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #8 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #9 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #10 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #11 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #12 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #13 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #14 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #15 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #16 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #17 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #18 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #19 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #20 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #21 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #22 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #23 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #24 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #25 Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks #26
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia

Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid merekoletistest

Hüdrobioloogia
thumbnail
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides kasvab palju taimeliike. Mitmed

Hüdrobioloogia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka

Bioloogia
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s

Bioloogia
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
thumbnail
17
doc

Fütobentos

HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogudes. Kui rä

Hüdroloogia
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1



Lisainfo

Üldise hüdrobioloogia kokkuvõte eksamiks õppimiseks.

Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused.

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun