mõõtmeks on VALENTS: kas inimene suhtub millessegi positiivselt või negatiivselt. Peamine hoiaku uuringu meetod: Likert’i skaala (Linkert Scale) Kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, mis määrab ära vastajate nõustumise astme teatud väidetega, mis on seotud mingi hoiaku hindamisega/mõõtmisega: kindlalt ei nõustu-pigem ei nõustu-neutraalne. Nn. Benjamin Bloom’i kolmik: Affective(tunnetel põhinev) Behaviour(kogemustel põhinev), Cognitive(uskumused, tedmised). Hovlandi(hoiaku muutmine on kommunikatsiooni tulemus) 4 faktorit, mis määravad sõnumi mõjusust: 1)Vastuvõtja omadused(intelligents, enesehinnang, meelelaad, meeleolu, tuju) 2)Allika omadused(usaldusväärsus, atraktiivsus) 3)Sõnumi omadused(sõmuni vormistus) 4)Mõjustusteed: tsentraalne(arst), perifeerne(staar). Reklaamipsühholoogias on olulised mitu hoiaku tasandit: reklaamteatesse, tootesse, isikusse, kes reklaamib, firma, reklaami, teabekanal. Hedooniline-meeldivus ja tunnetel pühinev
positiivse olemasolu korral kuidas pöörata tegelikuks Sekkumsistrateegiad Põhiprobleemid: 1. Muuta tuleb baas/tuum/primaar-uskumusi – suurendada tuleb teadmist mingisugusest probleemist kuigi teadmised sageli pole üldse käitumisega seotud. Nt on teada et suitsetamine võib tappa aga ikka suitsetatakse.. 2. Muutuda võib kogu uskumuste süsteem ja see pole kontrollitav - tekib ringkaitse Veenmine kommunikatsiooni läbi Hovlandi lähenemine: sotsiaalsete otsustuste teooria - Miinus – nad ei teinud vahet hoiakutel, uskumustel, normidel, kavatsustel ja käitumisel - Plussid: o Allika atraktiivsuse olulisus o Kui sõnum on tugev – ei pea allikas olema atraktiivne o Kui sõnum on hea tuleb leida ka atraktiivne edastaja Hoiakute muutmine toimub läbi otsustuste protsessi. Tõhusus sõltub sellest kudias vastuvõtja otsustab talle edastatud sõnumi üle