Kuulsuse ja rikkuse karid (Paulo Coelho - Kurat ja preili Prym)
"
Vastust ei tulnud.
,,Homme," lausus võõramaalane.
Kui Jumalalgi on oma põrgu - tema armastus inimeste vastu, siis igal inimesel on käeulatuses oma
põrgu - armastus oma perekonna vastu.
,,Jumal, ma ju ei olnud seda, mis minuga juhtus, ära teeninud. Kui sina tegid seda minule, võin mina
teha seda teistele. See ongi õiglus."
Parem olla vaesena au sees kui rikkana vangis.
,,Kas preestrihärral on midagi lisada?" küsis hotelliperenaine.
,,Ainus, mida ma hästi tunnen, on minu usk, kus ühe inimese ohverdus päästis terve inimkonna."
Seekord oli saatus minu poolt: ma valisin endale appi õige inimese. Inimese, kes kannab tööka ja
ausa naise maski, ihkab ka kättemaksu. Kuna me vaenlast kunagi ei näe sest kui põhjalikumalt
järele mõelda, on ju tõeline vaenlane Jumal, kes saatis meile kõik, mida me kogenud oleme-, siis
elame oma pettumust välja kõige peal, mis meid ümbritseb. Kättemaksuhimu, mida ei saa kunagi
annaabi.ee 
