esiplaanil skisofreenia negatiivsed sümptomid: anamneesis on vähemalt üks selgekujuline, skisofreenia diagnostilistele kriteeriumidele vastav psühhootiline episood; vähemalt aastapikkune periood, mille vältel ägedate sümptomite, nagu luulumõtete ja hallutsinatsioonide intensiivsus ja esinemissagedus on olnud minimaalne või oluliselt nõrgenenud puudub dementsus või aju muu orgaaniline haigus või häire; puuduvad krooniline depressioon ja hospitalism, mis piisavalt seletaks negatiivsete häirete olemasolu. Lihtne skisofreenia harv süvenevad aeglaselt käitumisveidrused, võimetus ühiskonnaeluga kohastuda ja langeb kogu tegevuse tulemuslikkus. luulumõtted ja hallutsinatsioonid ei ole silmnähtavad ning see seisund pole nii selgelt psühhootiline ilmnevad residuaalskisofreeniale iseloomulikud negatiivsed tunnused http://www.youtube.com/watch?v=LWYwckFrksg Tänan tähelepanu eest
järelperioodis võib kesta pikemat aega võivad olla mõned skisofreenia sümptomid kõrgenenud suitsiidioht ; Skisofreenia viimase 12 kuu jooksul, osa skiso sümptomeid püsib, depressiooni kriteeriumitele vastavad sümptomid on juhtivad. Residuaalne skisofreenia eelnevalt skiso tunnustele vastanud episoode vähemalt 1, pikaajaliselt vaid negatiivsed sümptomid ; puudub dementsus, orgaaniline haigus, krooniline depressioon, hospitalism * psühhomotoorne aeglustumine, aktiivsuse alanemine, emotsionaalne tuimenemine, passiivsus, kõne sisu ja sõnavara vaesumine, puudulik mitteverbaalne suhtlemine, puudulik välimuse eest hoolitsemine, vähenenud sots.akt. Lihtne skisofreenia psühhomotoorne aeglustumine, aktiivsuse alanemine, emotsionaalne tuimenemine, passiivsus, kõne sisu ja sõnavara vaesumine, puudulik mitteverbaalne suhtlemine, puudulik välimuse eest hoolitsemine, vähenenud sots.akt Komplikatsioonid: *depressioon
Järelvalvetus Puudub kontroll lapse tegevuse üle (ja vastutus). Satub ohuolukorda. Korduvad „juhuslikud“ vigastused. Alla 16-aastane õde/vend pole järelevaatajad. Kuidas hooletussejäetud last ära tunda? Hinda: Lapse välimust Hoolitsetust Füüsilist ja psühholoogilist arengut Elukeskkonda Lapse käitumuslikud omapärad Ei soovi suhelda, väsinud, uinub mängu ajal. Hospitalism. Pidevalt näljane, varastab toitu. Madal kaaluiive. Pidurdunud areng (kõne, mõtlemise, uudishimu puudumine). Sageli üksi kodus (luku taga). Pesemata, määrdunud. Hilineb, väldib kooli. Läheb võõrastega kaasa, otsib lähedust. Energiajoogid ja nende mõju tervisele Mis on energiajoogid? Energiajoogid on tooted, millele omistatakse võimet parandada vaimset ja füüsilist võimekust.
Samas polnud haiglad toona päris sajaprotsendiliselt (nagu mõnikord väidetakse) highway surma poole. Kuigi ravi jms protseduure tehti 18. saj-19. saj alguses vähe, oli siiski eesmärgiks valude vähendamine ja teatava elukvaliteedi tagamine. 19. sajandi keskel oli haiglameditsiinis väike mõõn. Haiglaid tekkis palju, inimesi neis oli samuti hulganisti ning nakkusnäitajad kippusid tõusma. Tundus, et põletikud haiglas on endeemilised, mõeldi isegi välja termin ,,hospitalism" (haigla haigus), mille vastu esialgu võideldi seinte lupjamise, värske õhu jms-ga. 19. sajandi keskpaigas astusid ajalooareenile inimesed nagu Semmelweis, Lister ja Pasteur (vt ptk 9) ning olukord muutus. 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alul (seoses eeskätt aseptika arenguga) hakkasid haiglas ravil käima ka keskklass ja rikkad. Lisaks tingimuste paranemisele haiglates põhjustas seda ka meditsiini ja ravi järjest kompleksemaks muutumine kodus enam teenijad kõiki ajastule
üle, kelle vanemad polnud võimelised nende eest hoolt kandma või olid surnud, juhtus sageli, et paljud imikud surid nendes asutustes juba esimese aasta jooksul. Lapsed, kes olid paigutatud hoolekandeasutusse pikaks ajaks, taandusid intellektuaalselt ja omasid erinevaid psühholoogilisi probleeme. See laastav efekt kaua asutustes viibinud laste kohta kannab tinglikku nime "hospitalism" (mitte segi ajada hospitaliseerimisega) Lapsed, kes elasid hästitoimivates asutustes, kus pakuti neile piisavalt aktiivset tegevust ja hoolitsust, ei kannatanud intelligentsuse Klassikaline uurimus (Spitri) võrdles 134 last, paigutatud kahte asutusse (nimed tinglikult "lasteaed" ja "varjupaik") ja 36 last, kes elasid oma kodus. Aasta lõpuks olid nii "lasteaia" kui lodulapsed