Iga pühapäev oli linnahallidel isegi eestikeelne jumalateenistus. Arvan, et linnas elavad eestlased võisid olla palju jõukamad kui taludes elavad eestlased. Inimeste elu polnud keskajal kerge. Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks, et surm oli tol ajal sage külaline. Üldise sanitaarse olukorra tõttu levisid laastavad nakkushaigused, neist kõige hirmsam oli katk. Leeprat ehk pidalitõbe oõdevad inimesed paigutati spetsiaalsetese hospitalidesse. Neid linnast veidi eemale rajatud asutusi nimetati ka seekideks. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Keskaeg lõppeb 1558 Liivi sõja algusega.
Marie sõitis sinna rongiga, kaasas hinnaline raadiumivaru. See ei tohtinud langeda vaenlase kätte. Raadium oli hinnaline aine, mida Marie lootis kasutada meditsiinilistel eesmärkidel. Marie ja tema teismeline tütar Irene tahtsid selles sõjas inimelusid päästa. Nad sobitasid veoautosid röntgeniautodeks, kusjuures röntgeniaparaadile andsid energiat autoakud. Marie pidi tihti vaid ema centrality ja ametnikega, kui tahtis sõita nende autodega rindelähedastesse hospitalidesse. Röntgenikiirgus suutis näidata vigastuse kohta, nii et arstid said opereerida täpsemalt. Irene aitas väsimatult Belgia ja Prantsuse hospitalides, Eve'i hoidis kasvataja. 1917 astusid sõtta ka Ameerika Ühendriigid. Enne kui Ameerika sõdurid sõja lõpul, 1918. aastal koju läksid, õpetas Marie paljusid arste enda väljaaretatud röntgeniaparaate kasutama. 1919 tehti Euroopa kaart taas ümber. Poola oli lõpuks vaba ja see tegi Mariele ning ta perele suurt rõõmu
annaabi.ee 
