seetõttu on see praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. 110 a. hiljem impeerium jagunes ning jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Juba 9. sajandi alguses võttis Horvaatia omaks kristluse. 11. sajandi lõpupoole jäi troon vabaks ning toimusid seepärast toimus sel ajal riigis võimurüselusi, mis nõrgestas riigi keskvõimu ja kuningriiki. 1242. aastal laastasid tatarlased Horvaatiat ning 1392. aastal hakkasid Horvaatiat laastama türklased. Sel ajal oli ainuke hea otsus anda Põhja-Horvaatia Austriale, et vältida türklasi. 1527-1918 a. oli Horvaatia Habsburgide valduses, et moodustada ühtne armee türklaste vastu ning 16. sajandi keskel kutsusid austerlased ka piiriäärsed serblased Voina Kraisse sõja piirile, et teha ühine rünnak türklaste vastu. 1979. aastal läks Lõuna-Horvaatia prantsuse võimu alla. Horvaadi rahvuslik ärkamine toimus 1835. 1848. toimus nn talurahva ülestõus, mida juhtis
Põhjast piirneb Horvaatia Sloveenia ja Ungariga . Idapiiri Serbiaga moodustab osaliselt Doonau jõgi . Suurimad veekogud riigi ümbruses on Venezia laht ja Aadria meri. Ookeanile Horvaatiast väljapääsu pole, hea väljapääs on aga Vahemerele. 4 Riigi pinnamood Pealinnast Zagrebist põhjas asuv Zagorje piirkond on mägine maa. Drava, Doonau ja Sava jõega piiratud Pannoonia tasandik idas on seevastu viljakas põllumajanduspiirkond. Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik . Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, mis on 1913 m kõrge . Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks . 5 Veestik Horvaatia suurimaks jõeks on Doonau lisajõgi Sava . Horvaatia ranniku mäed on meretaseme tõusu tagajärjel osaliselt vee alla jäänud ning seetõttu ilmestavad rannikut arvukad kaljused ning järsult merre langevad poolsaared ja kaldalähedased saarekesed . Horvaatia
Horvaatia Euroopa Liidu liige. Horvaatia on jaotatud 20 maakonnaks, mille pealinnaks on Zagreb. Horvaatia asetseb põhja-lõuna suunas piki Vahemere äärset Aadria mere rannikut. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia on endise idabloki maadest üks turistide meelispaiku – aastas külastab Horvaatiat enam kui 11 miljonit välisturisti. Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice Järvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks
kirjeldus: Zagorje piirkond on mägine maa. on viljakad orud. Loode- Drava, Doonau ja Sava jõega Portugal on kuivem. Riigi piiratud Pannoonia tasandik idas lõunaosa on madalam ja on seevastu viljakas künkliku pinnamoega. 850 põllumajanduspiirkond. kilomeetri pikkusel Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik rannaribal laiub rohkete . soode ja järvedega ulatuslik Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, tasandik. mis on 1913 m kõrge. 5p. Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks . Suuremad jõed Drava, Sava, Lika, Kupa, Zrmanja Minho, Douro, Tejo, 1p
ja kuningriiki. Põhja-horvaadid, suutmata kokku leppida valitseja asjus, ühinesid 1102. aastal Ungari riigiga, seda enda kaitseks Bütsantsi vastu. Aadria mere rannik läks 12. sajandi alguses juba Veneetsia valdusesse. Ehkki ungarlased püüdsid ka siin aladel võimutseda. Mõned Dalmaatsia linnad küll olid pidevalt kahevahel kord Veneetsia poolt, kord vastu. 1242. aastal laastas tatarlaste pealetung Ungarit ja Horvaatiat. 150 aastat hiljem hakkasid Balkanimaadesse sisse trügima türklased. Nad vallutasid 1389. aastal serblased ja 1526. aastal ungarlased. Põhja-Horvaatia andis end vabatahtlikult Austria Habsburgide valdusse, et vältida türklasi. 15. sajandil sai veneetslastel sellisest kassi-hiire mängimisest villand ja nad võtsid asja tõsisemalt käsile. Nii vajutasid nad oma rusika ja pitseri Aadria mere rannikule neljaks sajandiks. Vaid Ragusa Vabariik Dubrovnik jäi iseseisvaks.
Edaspidi võiks Euroopa Liidul Junckeri nägemuses olla üks president, mis tähendaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu Presidendi ametikoha liitmist (mida praegu täidavad Jean- Claude Juncker ja Donald Tusk – toim.). Samuti võiks edaspidi rohkem otsuseid teha kvalifitseeritud häälteenamusega, et otsustusprotsess oleks ladusam. Tihedamat lõimumist rõhutades kutsus Juncker üles Schengeni viisaruumi vastu võtma ka Rumeeniat ja Bulgaariat ning kaugemas vaates Horvaatiat, kui tingimused täidetud saavad. Ning Lääne-Balkani riigid vajavad selgemat liitumisperspektiivi. Türgil samas praegusel kursil olles Euroopa Liiduga liitumise lootust ei ole, ütles Juncker. Juncker visandas viis eriti olulist valdkonda, millega Euroopa Komisjon oma alles jäänud mandaadi ajal tegeleda plaanib. Esikohal on kaubandus – Euroopa Liit plaanib jätkata vabakaubanduskõnelusi uute partneritega. Ühtlasi pakub komisjon välja süsteemi
Neil olid elavad mälestused 1940. aastatest ja nad kartsid, et nendest saavad tapatalgute teise ringi ohvrid. Kaugel sellest, et hajutada Horvaatias elavate serblaste kahtlusi, tundus Tudjman kinnitavat nende halvimaid kartusi. Ta eemaldas konstitutsioonilise määruse, mis garanteeris vähemusgruppidele erilise kaitse, ja võttis tarvitusele rahvusliku sümboli, mis oli küll sajandeid olnud horvaatia sümboliks, kuid manas paljudele serblastele esile natsieelse reziimi, mis oli Horvaatiat valitsenud pool sajandit varem. Jugoslaavia oleks võinud laguneda rahumeelselt, kui välisjõud oleksid leppinud kokku selle protsessi jälgimise ja juhtimise osas. Nad oleksid võinud kasutusele võtta kaheharulise poliitika: aktsepteerida lagunemise vältimatust ja nõuda, et eralduvad vabariigid võtavad vastu tugevad garantiid vähemusgruppide kaitseks. Selle asemel tehti vastupidist. Paljusid lääneriike, eriti Ameerika Ühendriike, kohutas väljavaade Jugoslaavia lagunemisele
järelejäänud takistus ja võtta tõhustatud meetmeid kohtuga täieliku koostöö tagamiseks. Kuna hiljem leiti, et see viimane takistus on kõrvaldatud, avati ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga ametlikult 3. oktoobril 2005. Nõukogu kinnitas oma järeldustes siiski, et kui koostöö EJRKga osutub mingil ajahetkel vähem kui täielikuks koostööks, siis võib see viia läbirääkimiste peatamiseni. Euroopa Parlamendi viimases, 10. aprilli 2008. aasta resolutsioonis komisjoni Horvaatiat käsitleva 2007. aasta eduaruande kohta tuletatakse meelde, et ,,kõikide Lääne-Balkani piirkonna riikide tulevik" on ,,reaalselt Euroopa Liidus", ning öeldakse, et ,,Horvaatia on liikumas kindlalt Euroopa Liidu täisliikmesuse poole", eeldusel et ta jätkab vajalike tingimuste täitmist. Euroopa Parlament õnnitleb Horvaatiat seoses siiani saavutatud positiivsete tulemustega läbirääkimispeatükkide avamisel, uute peatükkide avamiseks vajalike
Vahepealne on meie majanduse areng ja tase - hilisem areng ja väiksem jõukus kui läänes, varasem ja jõukam kui idas. Asendiga Vahe-Euroopas on seletatav ka meie ajalugu, kus on võidelnud Läänt esindanud Saksamaa, Rootsi ja Poola ning Ida esindanud Venemaa. Ja Vahe-Euroopa maana on meil hulga saatusekaaslasi. Soomlased põhjas on küll enamvähem suutnud ühineda Põhjalaga, kuid Vahe-Euroopaks võib kahtlemata pidada peale Eesti, Läti ja Leedu ka Poolat, Slovakkiat, Ungarit ja Horvaatiat, võibolla isegi Rumeeniat (viimased on asunud küll Saksamaa ja Bütsantsi, hiljem Türgi vahel). Lõpuks, kogu Vahe-Euroopa kuulus Teisest Maailmasõjast kuni 1989. või 1991. aastani kas NSVL koosseisu või võimu alla ja omandas rea sarnaseid jooni. Poliitgeograafiliselt on Eesti praegu niisiis Vahe-Euroopa riik ja meie huvides on Lääne- ja Ida- Euroopa vaheline rahu ning koostöö, mitte võitlus või koguni sõda, mida nii tihti on peetud meie maal ja meie arvel
annaabi.ee 
