jooksul patriitside aristokraatia. Patriitsiperekondadest väljapoole jäi lihtrahvas (plebeid). Vabariigi ajajärk Vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat Konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline võitlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Kuid Rooma vabariik ei muutunud demokraatlikumaks, tekkis uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. Latiini liit; 4. saj keskel eKr ajasid roomlased Lõuna-Latiumist välja sõjaka volskide hõimu ja lõid latiinide hõimudega liidu. Gallide uue invasiooni oht soodustas latiini liidu tugevnemist
perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi alguses võitlesid plebeid ja patriitsid oma poliitiliste õiguste ja maa pärast (setsessioon). Hortensiuse seaduse järgi (287 e. Kr) said plebeid poliitilise võrdsuse patriitsidega. Vanade patriitside ja jõukate plebeiperekondade kooslusest tekkis uus aristokraatia ehk nobilideet. Rooma pidas lakkamatult sõdu oma naabritega, mille tulemusena rajati Vahemeremaid hõlmav Rooma maailmariik (Imperium Romanum). Varase keisririigi ehk printsipaadi ajajärgu (30 või 27 e.Kr.-284 p.Kr) valitsusvorm ei olnud veel autokraatlik. Keiser valitses strateegiliselt
), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade le ja seda kuni Rooma vimu kehtestamiseni.See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. 17)Rooma- Vabariigi ajajrk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr vi aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai vimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sjavge. Reaalse ohu korral anti vim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajrku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline vitlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas sna peatselt uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist vimu endiselt enda kes. 18) etruskid miks olulised? Etruskid on loonud Itaalia kige varasema krgkultuuri See rahvas elas Kesk-Itaalias, tnapeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske trreenideks 19) patroon-- jukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes vttis vaesema
509-265 eKr- Varane vabariik. Alustati sõdasid etruskite vastu. Rooma laienes Itaalias kuni 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all Varase vabariigi ajal pidev võitlus plebeide ja patriitside vahel. Pleebs saavutas suuri järeleandmisi, neile anti maad ning kirjutati seadused 12 tahvli seadused a-tel 451 450 e. Kr.). Plebeidele anti ka õigus saada pol. ametikohti ja asutati rahvatribuuni amet, kaotati võlaorjus (lex Poetelia Papiria de nexise'ga). Seisustevahelise võitluse lõpetas Hortensiuse seadus 287 e. Kr., millega seaduse jõud anti plebeide komiitsidel vastuvõetud otsustele. Sellest ajast moodustasid patriitsid koos pleebsi ülemkihiga nobiliteedi eesõigustatud seisundi. Välispol. saavutas Rooma naaberhõimude ja rahvaste üle hegemoonia. Hoolimata lüüasaamisest 387 e. Kr. sissetunginud gallide poolt, õnnestus roomlastel a-ks 265 e. Kr. ,pärast lahinguid etruskide, volskide, samniitide, eekvide, latiinide ja Lõuna-Kreeka linnadega (kun
nõudsid nad seaduste kirjapanemist 450ekr 12 tahvli seadused. Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud). Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus, kui võeti vastu Hortensiuse seadus 287 ekr ja roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele.
Orjad olid sõjavangid,vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.Vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr. Pärast kuninga (535eKr-509eKr)Tarquinius Superbuse pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi.Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge ning ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile.Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused.Plebeid said patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna. Sõdade tulemusena rajati Rooma impeerium,maailmariik,selle kaasnemisega tekkisid ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Toimus ka Itaalia linnastumine.89 eKr anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Algas kodusõdade ajastu,mis lõppes vabariikliku korra kokkuvarisemisega.Riigi otsustavaks jõuks said väejuhid.
ebakindlusest ja vajadusest hoolitseda tema saatuse korraldamise ja kindlustamise eest. Actianus pani Spartacusele ette kas juhatada tema kooli või vabatahtlikult müüa end uuesti gladiaatoriks. Spartacus lükkas kõik oma endise lanista ettepanekud kindlalt tagasi, kuid see ei lakanud käimast traaklase kannul ja keerlemast tema ümber nagu paha vaim. Vahepeal oli Trebonius asunud väga energiliselt Mirza saatust korraldama. Et ta oli Quitus Hortensiuse lähedane sõber, soovitas ta Hortensiuse õele Valeriale osta ära Mirza. Valerial polnud midagi selle mõtte vastu ning ostis ta ära ja viis ühes oma orjataridega Sulla majja. Ehkki niisugune lahendus ei vastanud Spartacuse soovile näha õde vabana, oli see siiski parim võimalus, mis talle tema seisukorras avanes. Rahunenud õe suhtes, jätkas Spartacus tegelemist mingisuguste salapäraste ja samal ajal väga tõsiste asjadega. Spartacus hakkas arvama, et Catilina ei lähe kunagi nende plaanidega kaasa. Nende plaan on näidata
toa, kuhu ka Spartacus üheks kuuks elama tuleb, kuniks ta õe ostmiseks raha kuskilt kokku kraabib. Spartacus andis Catilinale raha tagasi ning tänas teda. Actianus pani Spartacusele ette kas juhatada tema kooli või, veel parem, vabatahtlikult müüa end uuesti gladiaatoriks. Spartacus lükkas kõik oma endise lanista ettepanekud kindlalt tagasi. Vahepeal oli Trebonius, kellele Spartacus oli armsaks saanud, asunud väga energiliselt Mirza saatust korraldama. Et ta oli Quitus Hortensiuse lähedane sõber, läks tal korda soovitada Hortensiuse õele Valeriale osta Mirza ja võtta ta orjataride hulka. Valeria ei keeldunud tütarlapse omandamisest. Ehkki niisugune lahendus ei vastanud Spartacuse soovile näha õde vabana, oli see siiski parim võimalus, mis talle tema seisukorras avanes. Mööda Püha tänavat Palatinuse poole minnes sattusid Spartacus ja Crixus äkki vastamisi toredasti riietatud noore kütkestava naisega
Caudiumi mäekurus), kuid saavutasid lõpuks võidu, hoolimata samniitide liidust etruskidega. Kujundati ümber sõjavägi, võttes kasutusele manipulaarse lahingurivi. 312 hakati rajama Via Appiat Roomast Capuasse. 298 290 III samniidi sõjas moodustus samniitide, gallide ja etruskide liit Rooma vastu. Sellegipoolest roomlased võitsid ja samniidid allutati Rooma liitlastena. Järgnevalt võitsid roomlased ka galle ja etruske. Enamus etruski linnu alistus Rooma ülemvõimule. 287 Hortensiuse seadusega (Lex Hortensia) sätestati, et plebeide koosoleku otsused on siduvad kogu Rooma riigile. Plebeide koosolek, kus nüüdsest osalesid ka patriitsid, muutus Rooma kõrgeimaks seadusandlikuks organiks. Õiguslik erinevus patriitside ja plebeide vahel kadus. Konflikt Tarentumiga (Tarasega) ja Itaalia alistamise lõpuleviimine: 280 tuli Tarentumi kutsel Itaaliasse Epeirose kuningas Pyrrhos ja saavutas kaks rasket võitu roomlaste üle
Tema ülesanne oli plebeide õigusi kaitsta ja neid esindada. Ta võis magistraatide ja senati otsuse vetoda kui need otsused ei olnud soodsad plebeidele. Plebeid suutsid järkjärgult saavutada kõikide ebavõrdsuste tühistamise. Nt 445eKr tühistati abielu keeld plebeide ja patriitside vahel, 367eKr said plebeid õiguse olla valitud riigiametitesse ja võeti vastu ka seadus, et üks konsulitest pidi olema plebei, aastal 300eKr said plebeid õiguse olla preestrid. Olulisim sündmus on 287eKr Hortensiuse seadus, mis andis plebeidele ja patriitsidele täielikult võrdsed õigused. Ajajooksul paranes ka endiste plebeide majanduslik olukord. Sellele aitas kaasa ka see kui 366eKr tühistati võlaorjus. Plebeide nõudmiste rahuldamine siiski ei toonud kaasa täielikku võrdsust, nt ametnikeks sai endiselt väike hulk plebeidest (ametisse saamine põhines varakusel). Alguse sai uus aristokraatia nobiliteet. Riigi ülesehitus vabariigi perioodil
annaabi.ee 
