ära. Sel juhul tuleks plaanitud okste arv lõigata ühtlaselt kogu põõsalt, mitte kunagi ainult välisküljelt (Bakker). 4.10.3. Hooldus isekülvil või levimisel Taime üheks probleemiks võib olla tema liiga kiire kasvamine. Selle vastu aitabki põhiliselt tugev tagasilõikus. Muidu taimelt suurt isekülvi- või invasiooniohtu ei ole (eHow B). Taime saab ise levitada ja paljundada mitmel viisil kõige lihtsamalt istikute ja võrsetega või ka kevadel seemnetega (Howe). Hortensiad on üldiselt vähenõudlikud taimed. Nad vajavad päikeselist, mõningase keskpäevase varjuga kasvukohta. Muld peaks olema viljakas ja piisavalt niiske. Kuivas, liivases ja lahjas mullas hortensiad ei edene. Kuival ajal vajavad nad kastmist. Neile ei sobi kohe üldse mitte suurte puude alune. Nad jäävad konkurentsis puude juurtega alla ja ei edene. Istutamisel tuleks istutusmulda lisada turvast. Neile ei meeldi aluseline (lubjarikas) muld
kasvukohas, on küllaltki külmakindel, eelistab viljakat, niiskemat mulda. Puishortensia ei talu lubjarikast pinnast, küll aga hästi saastunud õhku. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Vastupidav ja vähe hoolt nõudev taim sobib hästi nii väiksematesse aedadesse kui ka taluaedadesse (Tihemetsa). Joonis 15. Puishortensia Annabell (Hydrangea arborescens Annabell) (http://www.helga.ee/img/taimegalerii.php?nr=9) 45 Hooldamine Hortensiad õitsevad rikkalikumalt päiksepaistelises kohas, aga kasvavad edukalt ka poolvarjus. Võimaluse korral eelistage viljakat happelise reaktsiooniga mulda. Väga liivases ja kuivas kohas ei tunne taim end hästi, samuti ei ole mõtet istutada teda märga savimulda (Laansoo 2008). Puishortensial tekivad õisikud sama aasta võrsete tippudesse. Seepärast lõigake tema tugevad oksad kevaditi 10-15 cm kõrguselt maapinnast 2-3 punga pealt tagasi, nõrgemad eemaldage.
Puishortensia õitseb juuli lõpust kuni augustini. Õisikud jäävad põõsale kuni talveni (maaleht). Kasvab hästikaitstud, päikselise ja poolvarjulises kasvukohas ning on küllaltki külmakindel ja eelistab viljakat ning niiskemat mulda. Puishortensia ei talu lubjarikast pinnast, küll aga hästi saastunud õhku. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Vastupidav ja vähe hooltnõudev taim sobib hästi nii väiksematesse aedadesse kui ka taluaedadesse (Vääna puukool). 21.2 Kasvutingimused Hortensiad vajavad õitsemiseks päikseküllast kohta, aga kasvavad edukalt ka poolvarjus. Poolvarjulises kasvukohas õitseb rikkalikumalt kui täispäikese all. Täisvarjus õitseb ka, aga õisikud jäävad väiksemad ja neid areneb vähem. Samuti tuleks puishortenisat kasvatada tuulevarjulises kohas. Võimaluse korral tuleks eelistada viljakat ning niisket veidi happelise reaktsiooniga mulda. Väga liivases ja kuivas kohas ei tunne taim end hästi, samuti ei ole mõtet istutada teda märga
Puishortensia õitseb juuli lõpust kuni augustini. Õisikud jäävad põõsale kuni talveni. Kasvab hästikaitstud, päikselise ja poolvarjulises kasvukohas ning on küllaltki külmakindel ja eelistab viljakat ning niiskemat mulda. Puishortensia ei talu lubjarikast pinnast, küll aga hästi saastunud õhku. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Vastupidav ja vähe hooltnõudev taim sobib hästi nii väiksematesse aedadesse kui ka taluaedadesse. Kasvutingimused Hortensiad vajavad õitsemiseks päikseküllast kohta, aga kasvavad edukalt ka poolvarjus. Poolvarjulises kasvukohas õitseb rikkalikumalt kui täispäikese all. Täisvarjus õitseb ka, aga õisikud jäävad väiksemad ja neid areneb vähem. Samuti tuleks puishortenisat kasvatada tuulevarjulises kohas. Võimaluse korral tuleks eelistada viljakat ning niisket veidi happelise reaktsiooniga mulda. Väga liivases ja kuivas kohas ei tunne taim end hästi, samuti ei ole mõtet istutada teda märga savimulda.
varieeruda laiemates piirides. Esinduslikumad püsikualad tulekski tingimata rajada koos kastmissüsteemiga. 6.1.7. Hapulembeste taimede kasvupinnas Nii nagu puittaimi, võib ka hapulembeseid taimi liigitada nõudlikeks ja vähenõudlikeks. Valdav osa hapulembestest taimedest kuulubki puittaimede hulka. Suhteliselt nõudlike, huumusrikast ja niiskemat kasvukohta vajavate hapulembeste taimede hulka kuuluvad näiteks hortensiad. Keskmiselt nõudlike taimede hulka kuulub näiteks enamik rododendroniliike, vähenõudlikud on kanarbikud, eerikad, põõsasmustikad jt. Hapulembestele taimedele sobivaks pH arvväärtuseks on 5 … 5,5. Hapulembesed taimed ammutavad toitaineid enamasti ühenditena, mille üldnimetuseks on kelaadid. Kui pH väärtus on kõrgem, ei lahustu kelaadid, mistõttu taimed ei saa pinnases olevaid toitaineid omastada ning neil ilmnevad puudusnähud
annaabi.ee 
