Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
Piiblit peeti tolle aja
tippteosega, sest siis sai eesti keelt pidada struktureeritud ja arenenud keeleks. Vana kirjakeele periood kestab kuni
rahvusliku liikumise ajani.
Kirjakeele ajaloo periodiseerimine
Vana kirjakeele periodiseerimisel saab lähtuda üldkultuurisest arengust või kirjaviisis toimunud muutustest.
Kirjaviisi muutustest lähtudes saab perioodi kuni 17.saj lõpuni nimetada ebaühtlase saksa-eesti kirjakeele ajaks, aga perioodi
Hornungist 19.saj alguseni parandatud kirjakeele ajaks. Periodiseerimisel saab aluseks võtta ka algselt rahvakeele baasil
arenenud eri kirjakeeled Põ- ja Lõ-Eesti murrete alal ja hilisem ühine kirjakeel, mis kaasnes rahvuse kujunemisega 19.saj II
poolel.
H. Laanekase periodiseering
1) 13.-16.saj Säilinud on 1 raamatu katked (Wandradti-Koelli katkekismus 1535), ehkki teateid on ~10 trükise kohta.
Säilinud ka 13 käsikirjalist allikat, lisaks koha- ja isikunimede kirjapanekud