Ta sai aru, kuivõrd on haridus maha jäänud Baltimaades. Innustust olukorra parandamiseks sai noormees Wittenbergis nähtud uut tüüpi koolidest, õpetlastest ja õpetustest. Esmalt asus ta lugemist õpetama kodukoha talulastele. Kui siiani õpetati lugemist veerimismeetodil, siis uue õpetuse kohaselt püüdis Forselius seda teha häälikumeetodil. Forselius sai aru, et senised kooliraamatud on õppetööks keeleliselt ebasobivad. Koos Johann Hornungiga töötati välja uus kirjaviis, milles ortograafia kohaldati maarahva kõnekeelele, võõrtähed c, f, q, z, y ja x jäeti välja, loobuti h-st eelneva vokaali pikendusmärgina ning kasutusele võeti „ä“ täht. (Andresen: 1991, 35.) B. G. Forseliuse tegevusele ja rahvakooli loomise ideele oli suureks eeskujuks tšehhi päritolu humanist, filosoof, usuteadlane ja pedagoogikateaduse rajaja Jan Amos Komensky.
Sellepärast seati ta juba 1715. a. Eestimaa konsistooriumi nõunikuks. Sellesse ametisse jäi ta kuni oma surmani 13. aprillil 1748. a. Kuus aastat, 1742-1748, sai ta pidada lisaks veel Hommiku-Harju praosti ametit. Nii nagu Hornung, on ka Thor Helle põhjalikult eesti keelt uurinud. Thor Helle olukord oli kergem, sest tema võis juba kasutada Hornungi töö vilja. Ta võttiski aluseks Hornungi grammatika, kuid õppis ka ise rahva käest juurde. Thor Hellel olid Hornungiga võrreldes eelised veel selles, et ta elas Jüris, kus kõneldi selget põhjaeesti murret. Thor Helle küsitles väsimatult talupoegi ja kogus materjali. Kakskümmend aastat töötas ta oma grammatika kallal, seda pidevalt täiendades ja parandades. Kui Thor Hellele tehti ülesandeks juhatada Vana Testamendi tõlkimist, ei jäänud tal enam aega oma grammatika jaoks. Ta enda arvates oli töö veel ikka poolik, kuid kuna seda tungivalt
Forseliuse surma võttis üle tema ameti Harju-Madisel ja Ristil. Oma esimese hariduse sai B. G. arvatavasti oma koduõpetajalt, kes õpetas lugemist Komensky meetodil. "Orbis sensualism pictus" võis olla ta esimene õpperaamat. Regulaarne koolitee hakkas Tallinna Gümnaasiumis, tolleaegses Baltimaade ainukeses. Tol ajal oli seal 4 klassi. Õppimise ajal elas Bengt Toompeal, Toomkirikult saadud majas. Oma hilisemate mõttekaaslaste Adrianus Verginuse ja Johann Hornungiga puutus Forselius kokku Tallinnas õppimise ajal. Nad kõik käisid samas gümnaasiumis ja valmistusid ülikooli astuma. Adrianus läks peale gümnaaasiumi lõpetamist Kieli ülikooli, Johann (immatrikuleeriti 1679 jaanuaris) ja Bengt (immatrikuleeriti 1679 juulis) õppisid edasi Wittenbergi ülikoolis. Erinevalt isast ei õppinud Bengt teoloogiat vaid õigusteadust. Mõjutusi oli Forselius saanud Jan Amos Komensky pedagoogilisest vaatest (lihtsam
Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), doktoritöö (2012) täispiiblile eelnenud tõlgete verbi morfosüntaksist. Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta (seos J. Hornungiga) Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad: Fonoloogia: K. Prillop (doktoritöö 2011) Morfosüntaks: K. Habicht (doktoritöö 2001) Süntaks: P. Penjam (doktoritöö 2008), A. Esinurm Leksikograafia: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (kollektiivsed sõnastikud), K. Ress, V.-L. Kingisepp Leksika: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm Tõlkeküsimused: K. Ross, H. Reila, K. Tafenau (doktoritöö 2011), H. Laanekask (doktoritöö 2004)
aastal kutsus Fischer Riiga endale abiliseks Adrian Virginiuse, kes toimetas trükki lõunaeestikeelse suure katekismuse (1684), lauluraamatu (1685), "Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" (1686), viimane neist oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjasõna arengut mõjutav, kultuurilooliselt oluline teos. Tõenäoliselt viimase tõlkinud Andreas Virginius ja tõlget viimistlenud Adrian Virginius. Esimene läbini eestikeelne teos. 1687. aastal hakkas Adrian Virginus koos Hornungiga Puhjas ettevalmistama põhja-eesti-keelset Uut Testamenti. 1690-1701 tõlkisid Virginiused Vana testamendi osaliselt põhja-eesti keelde 17.sajandi lõpul hakati looma ka rahvakoole, üheks suureks eestvedajaks Forselius, kes esitas ka omapoolsed ortograafia normeerimise ettepanekud, samuti kerkisid Forseliuse ettepanekud esile piiblikonverentsidel. Samal ajal tehti ka ettevalmistusi piibli väljaandmiseks Eestimaal. Põhjaeestikeelse tõlketöö koordineerimiseks kutsus Fischer 1686
annaabi.ee 
