TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT Jelena Babi, Kela 2 AÜ EALINE FÜSIOLOOGIA JA HÜGIEEN Hormonaal süsteem Juhendaja: Marge Grauberg NARVA 2015 Kehahormoonid ja neid eritavad näärmed moodustavad hormonaal- ehk endokriinsüsteemi. Inimesel on kaheksa suuremat nääret, mille ülesanded on keha ainevahetuse, reproduktiivse süsteemi, kasvamise ja une reguleerimine. Sarnaselt närvisüsteemile on ka hormonaalsüsteem infosignaalide süsteem. Kuid neuronite asemel kasutab see sõnumiviijatena keemilisi ühendeid – hormoone –, millest igaühel on oma ainulaadne funktsioon. 1
impotentsuse. Suguvõime kutsub progresseeruvalt puhuti näiliselt kõrgendatud sugulise külgetõmbe foonil. See on seletatav pea- ja seljaajus asuvate sugu tsentrumite hävitamisega alkoholi toimel. Lahanguandmed on näidanud, et alkoholi kuritarvitajatest on 52% mandunud sugunäärmed. See on üheks meeste viljatuse põhjuseks. Uuriti 460 kroonilist alkoholismi põdevat meest kroonilise alkohoolse intoksikatsiooni mõju selgitamiseks sugunäärmete hormonaal- ja generatiivsele funktsioonile. Selgus, et 12,4% neist ei olnud võimelised sigitama lapsi. Kõige enam viljatuse all kannatavad haiged on 30-39 aasta vanuses. Tavaliselt on see just kõige soodsam eluperiood järeltuleva põlvkonna saamiseks. Nimetatud vanuses haigetel on täheldatud peale generatiivse funktsiooni rikutuse ka potentsihäireid mitteküllaldase erektsiooni ja enneaegse ejakulatsiooni näol Krooniline alkoholism rikub sugurakkudes toimuvaid ainevahetusprotsesse, muudab
· Kaltsiumi, vitamiin D puudus (eriti lastel) Liigne higistamine võib tekitada mitmeid ebameeldivusi. Ravi ja hooldus. Higistamise raviks on olemas mitmeid ravivõimalusi. Ravimeetodi valik sõltub hüperhidroosi tõsidusest ja asukohast. Oluline on ka mõju, mida vastav ravi avaldab inimese elutegevusele. Kui leitakse liigse higistamise põhjus, tuleb püüda see kõrvaldada. Sekundaarse hüperhidroosi korral ravitakse higistamist esile kutsunud põhjust ehk muud haigust, hormonaal- või närvisüsteemi tasakaaluhäireid vms. Idiopaatilise higistamise korral, kui ei leita selget põhjust, on mõnedele inimestele lahendus lihtne: käsimüügis olevad higistamisvastased vahendid (antiperspirandid). Neid kasutatakse labakätel ja-jalgadel ning kaenla all. Nad blokeerivad higinäärmed alumiiniumsooladega, nii vähendades nahale jõudva higi hulka. Meeles tuleb pidada, et pidev antiperspirantide
tulemust saab hoida korduvate raviseanssidega. Ravi edukust on sellisel juhul võimalik hinnata patsiendi rahulolu muutustega. [3] Refleksoloogi prioriteediks peaks niisiis olema patsiendi hea vaimse seisundi taastamine. [3] Kui võrrelda üldmassaazi ja refleksoloogiat, siis üldmassaaz stimuleerib lihaseid ja närvipunkte ning parandab vereringet. Refleksoloogia mõjutab kogu organismi tervikuna, sh luustikku, lihseid, veresooni, kõiki siseorganeid ning seede-, vereringe-, närvi, hormonaal- ja lümfisüsteemi. [5] Refleksoloogia eesmärgid · Suureneb vere- ja lümfiringvool (st süsinikdioksiidid, lämmastikujäägid ja vesi eemaldatakse ja uued toitained ning värske hapnik saavad rakkudesse tulla). · Eemaldab blokeeringud energiakanalitest. 3 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv
individuaalsetele aktseptoritele hästi juhitav. PALJUASTMELISED RAJAD VÕIMALDAVAD METABOLISMI HÄSTI REGULEERIDA Regulatsioon toimub: · Üksikreaktsioonide tasemel. Baseerub massitoimeseadusele. · Raku tasemel. Baseerub ensüümide aktiivsuse reguleerimisele - allosteeriline regulatsioon, - kovalentne modifitseerimine, - ensüümide süntees, - ensüümide degradatsioon, · Organismi tasemel. Baseerub hormonaal- ja närvisüsteemile Homöostaas (kr.k. homöo - taoline) organismisiseste parameetrite stabiilsus ORGANISMIDE METABOOLNE KLASSIFIKATSIOON VASTAVALT SÜSINIKU- JA ENERGIAALLIKALE Klassifikatsioon Süsiniku Energiaallikas Elekronide Esindajad allikas doonorid Fotoautotroofid C02 Valgus H20, H2S, S jt. Rohelised taimed,
depressioonile vastuvõtlikkust märkimisväärselt. Depressiooni põhjustavad ka raskused läheduse saavutamisega. Karm kasvukeskkond, eksistentsiaalsed kaotused. Inimaju sügavustes on mitu olulist struktuuri, mis mängivad olulist osa tunnete ja erinevate bioloogiliste tsüklite reguleerimises. Depressioonist rääkides peame keskenduma hüpotalamusele ja limbilisele süsteemile. Hüpotalamus on hernesuurune ääretult keerukas ajuosa, mis reguleerib hormonaal-ja immuunsussüsteemi ja füüsilisi talitlusi. Limbilist süsteemi nimetatakse sageli tundeajuks, seal asuvad inimese emotsioonid. Kui hüpotalamus ja limbilis süsteem funktsioneerivad normaalselt, magate hästi, teil on normaalne isu, sugutung jne. Limbilist süsteemi ja hüpotalamust reguleerib aju neurokemikaalide habras tasakaal. Paraku võib see tasakaal mitmel põhjusel kaduda ning selle tulemuseks võib olla bioloogiline depressioon
tugevdab tervist optimaalne kehaline tegevus. Positiivset mõju võivad avaldada ka külma ja kõrgusega kohanemine ja veel mõned üksikud tegurid. Neil juhtudel pole aga mõju nii ulatuslik kui kehalise tegevuse puhul. 4.1 Mõju üldadaptsiooni mehhanismile Kehaline treening tekitab organismis rohkeid muudatusi: muutusi keha ehituses, organite suuruses, südameveresoonkonna ja hingamisaparaadi funktsionaalsetes võimetes, rakustruktuurides, ainevahetusprotsessides, samuti ka molekulaar-, hormonaal- ja närvimehhanismides. Kehalisele treeningule on iseloomulik uue koordinatsioonimehhanismi väljaarenemine. Peale paranenud motoorse koordinatsiooni võib treenitud organismis näha vegetatiivfunktsiooni täiuslikumat regulatsiooni järgmiste ilmingute põhjal: 1. muutus vegetatiivse närvisüsteemi tasakaalus, 2. kohanemisprotsesside kiirenemine ja regulatoorsete mõjude labiliseerumine, 3. täpsem kooskõla tegevuse ja vegetatiivfunktsioonide vahel, 4
Miks muutused tekivad? Avaldub elusale organismile ainulaadselt omane kohanemisvõime- adaptatsioon. Adaptatsioon- organismi kohanemisprotsess väliskeskkonna või organismis eneses toimuvate muutustega. Treening on kohanemine stressisituatsiooniga Iga funktsionaalse ülesande täitmine nõuab energiat – organismi energeetiliste reservide mobiliseerimine, kujutab endast stressireaktsiooni. Muutused närvisüsteemi aktiivsuses, hormonaal- ja immuunsüsteemis, mis kutsuvad esile stressi lõppedes adaptatiivse valgusünteesi. Superkompensatsiooni seadus Kehalise töö ajal organismi energiavarud vähenevad, järgneva puhkuse ajal nad taastuvad mitte ainult lähtetasemeni vaid sellest kõrgemale. Energiakulu kompenseeritakse liiaga, tekib superkompensatsioon. Energeetilise potentsiaali üldine suurenemine tekib siis kui uus koormus langeb organismile eelmisest
Suguvõime kutsub progresseeruvalt puhuti näiliselt kõrgendatud sugulise külgetõmbe foonil.See on seletatav pea- ja seljaajus asuvate sugu tsentrumite hävitamisega alkoholi toimel. Lahanguandmed on näidanud, et alkoholi kuritarvitajatest on 52% mandunud sugunäärmed. See on üheks meeste viljatuse põhjuseks. Uuriti 460 kroonilist alkoholismi põdevat meest kroonilise alkohoolse intoksikatsiooni mõju selgitamiseks sugunäärmete hormonaal- ja generatiivsele funktsioonile. Selgus, et 12,4% neist ei olnud võimelised sigitama lapsi. Kõige enam viljatuse all kannatavad haiged on 30-39 aasta vanuses. Tavaliselt on see just kõige soodsam eluperiood järeltuleva põlvkonna saamiseks. Nimetatud vanuses haigetel on täheldatud peale generatiivse funktsiooni rikutuse ka potentsihäireid mitteküllaldase erektsiooni ja enneaegse ejakulatsiooni näol.
tekitatud negatiivseid õhuioone ja aitab alandada stress-hormooni eritust. MASSAAZ: Massaaze on palju eriliike. Emotsionaalseks taastumiseks sobib hästi närviteede massaaz, mis aitab keha ja vaimu rahustada, nende vahel tasakaalu luua ja tugevdab keha kaitsevõimet, leevendab järske muutusi inimese meeleoludes ja enesetundes. Närviteede massaaz sobib eriti neile, kellel on järgmisi probleeme: migreen; reuma; diabeet; ishias; epilepsia; paanika-, hormonaal- ja unehäired; südame-, maksa- ja neeruvaevused; seede-, toiduomastamis- ja ainevahetushäired; kolmiknärvivalu; õla- ja kaelavaevused; hingehädad; psühhosomaatilised ja günekoloogilised häired; määratlematud valud jms. Vastukaaluks klassikalisele massaazile, mis on otseselt mõeldud lihaste pingest vabastamiseks, on närviteede massaaz leebem. Närviteede massaaz on äärmiselt rahustav ega
Optimaalne saavut tervistatav mõju. Ülemäärane tegemist on hüperkineesia, mille tulemusena tekib kurnatus ja ülepingutusnähud. 17. Kehalise aktiivsuse mõju tervisele:Kehaline treening tekitab organismis rohkeid muudatusi: muutusi keha ehituses, organite suuruses, südameveresoonkonna ja hingamisaparaadi funktsionaalsetes võimetes, metaboolsetes ressurssides, rakustruktuurides, ainevahetusprotsessides, samuti ka autoregulatoorsetes, humoraalsetes, molekulaar-, hormonaal- ja närvimehhanismides. Täiustuvad närviregulatsioon ja KNS arenevad uued koordinatsioonimehhanismid ja 6 täiustuvad vegetatiivfunktsioonid. Treeningu tüüpiliseks tulemuseks on hormonaalreaktsioonide vähenemine submaksimaalsete pingutuste sooritamisel. Seevastu ilmnevad hästitreenitud sportlastel äärmuslike
tervislikust seisundist. Sünnituse käigus tuleb rangelt järgida hügieenireegleid, sest nakatumise korral patogeensete mikroobidega saab ohustatud nii loote kui ka ema tervis. ja kestab mõnest päevast 2...3 nädalani. Sünnimassist sõltub sünnituse kulg. Liiga suure järglase korral tekib probleeme loote väljutamisega. Vastsündinu organismis toimuvad tähtsad muutused. Vereloome läheb maksas ja põrnast üle luuüdisse. Kujuneb välja närvi-, hormonaal-, ensüümne ja immuunsüsteem. Vahetub organismi gaasivahetus- ja toitumisviis. Vastsündinu esimeseks söödaks on emapiim. Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse. Sellist piima nimetatakse ternespiimaks ehk terneks. Globuliinide ja antikehade sisaldus ternespiimas väheneb iga tunniga. Seepärast on oluline, et vastsündinu saaks ternest võimalikult kiiresti pärast sündi
Teiseks, nagu ütleb vanasõna: "Jagatud mure on pool muret." 7. Mis põhjustab depressiooni ...bioloogilised tegurid Inimaju sügavustes on mitu olulist struktuuri, mis mängivad olulist osa tunnete ja erinevate bioloogiliste tsüklite reguleerimises. Depressioonist rääkides peame keskenduma hüpotalamusele ja limbilisele süsteemile. Hüpotalamus on hernesuurune ääretult keerukas ajuosa, mis reguleerib näiteks hormonaal- ja immuunsüsteemi ning füüsilisi talitlusi (unetsükleid, isu, sugutungi ja rõõmu tundmise võimet). Kõrvuti hüpotalamusega asuvad limbilise süsteemi moodustised. Limbilist süsteemi nimetatakse sageli tundeajuks, sest siin asuvad inimese emotsioonid. Kui hüpotalamus ja limbiline süsteem funktsioneerivad normaalselt, jääte hästi magama ja magate rahulikult, tunnete end puhanuna, teil on normaalne isu ja normaalne sugutung ning te tunnete toredatest asjadest rõõmu
annaabi.ee 
