Materjali tugevusparameetrite mis mingil hetkel läheb üle kiirenevaks ja lõppeb materjali purunemisega. Eriti kuivõrd õigesti on määratud nende seoste parameetrid. Keerukamaid hindamiseks peame teadma normaal- ja nihkepinget sellel kaldpinnal. iseloomulik on see suurema plastsusega savile. Ehitise vundamendi all, kus meetodeid kasutatakse aga teadusuuringutes selgitamaks lihtsate Kujutame proovikeha, millele mõjuvad vertikaal- ja horisontaalpinge. Kuna kõrvuti nihkepingete mõjuga toimub ka pinnase tihenemine ja tugevnemine, ei meetodite vigu ja seeläbi nende kasutamiskõlblikust. need pinged on vastavalt maksimaalsed ja minimaalsed, siis on nad peapinged ole tugevuse vähenemine ajas määrav. Kahe protsessi koosmõjus on valdav 2.2 Geostaatilised pinged - pingeid pinnase omakaalust. ja tähistatud 1 ja 3
Oluline eelis seisneb võimaluses reguleerida kraanide avamise ja sulgemise teel teimi erinevatel etappidel vee väljavoolu pinnasest. Kolmtelgsel survel on otseselt teada horisontaal- ja vertikaalpinged. Proovikeha purunemine toimub mingit kaldpinda mööda. Materjali tugevusparameetrite hindamiseks peame teadma normaal- ja nihkepinget sellel kaldpinnal. Vaatleme joonisel 5.11 esitatud proovikeha, millele mõjuvad vertikaal- ja horisontaalpinge. 1 A A ds 3 3 d s s in
pzi = ·qt , kus rõhujaotustegur, saab leida kas graafikult või tabelist sõltuvalt m=2z/B ja n = L/B ning qt surve vundamendi all qt = q - d·d ,kus q kogu surve vundamendi talla all, d- vundamendi süvis looduslikust maapinnast , d mahukaal süvise ulatuses Pooriveerõhk Joonisel on kujutatud pingerada kolmtelgse surve aparaadis tehtud teimi kohta. Esialgu tekitatakse kambris igakülgne (isotroopne) surve. Nii vertikaal- kui horisontaalpinge kasvavad võrdselt. Survet tõstetakse dreenitud tingimustes sedavõrd aeglaselt, et poorivees survet ei teki. Seda osa 1 D 1 B kirjeldab graafikul pingerada OA. Seejärel suurendatakse C u vertikaalpinget 1. Kui see toimub aeglaselt ja dreenitud tingimustes, 1' siis 1 A u
annaabi.ee 
