1. Eesti kliimat kujundavad tegurid: a) Päikesekiirguse hulk, millised alad saavad rohkem, millised vähem päikesekiirgust ja miks? Ekvaatorile lähemal olevad alad saavad rohkem ja suurtematel laius kraadidel olevad alad vähem, sest päike paistab sinna suurema nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja lumikate paksem. 2. Läänemere keskmine ja suurim sügavus, keskmine soolsus. Keskmine sügavus 55m
aga suuremad võivad muutuda loperguseks ja piklikuks. Tornaado ehk tromb Sõna „tornaado“ on pärit Hispaania keelest ja tähendab „keerlema“. Tornaado on õhukeeris, mis tõmbab endaga kaasa kõik, mis sattub selle teele. See tekib, kui soojad ja niisked tuuled saavad kokku palju jahedamate ning kuivade õhumassidega. Neid tuleb ette kõigil mandritel peale Antarktika. Ehitus Kuidas tekib? USAs esineb sellist ilmastikunähtust tihti Aprillis. Kui niiske ja soe õhk Golfi hoovuselt kohtub külma ja kuiva õhuga Mehhiko mandrilt, mis siis Kanada poole liikuma hakkab. Maapinna lähedal hakkavad selle tagajärjel puhuma nõrgad tuuled, kui samal ajal 3000 kuni 6000 km kõrgusel puhuvad tugevad tuuled. Sellised erineva kiirusega puhuvad tuuled tekitavad horisontaalselt keerleva „õhurulli“. Tagajärjeks on tohutu äikesepilv, mille keskel valitseb kõrgrõhkkond, seda nimetatakse mesotsükloniks. Selle käigus vabaneb soojusenergia, mis kogu protsessi edasi viib
annaabi.ee 
