viil. Kuna elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe elamu viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints. Paekivist seinad kaeti krohviga, katusekattena kasutati tavaliselt põletatud savist kive. Tallinna all-linna keskaegsed elamud asetsesid tänavajoonel harilikult vahetult üksteise kõrval, neil olid ühised vahemüürid. Elamu taha jäi tavaliselt pikk kitsas hoov. Hoovihoonetes asusid majapidamisruumid, aidad, tallid, laudad ning sulaste ja teenijate eluruumid.
omades ühiseid vahemüüre. Elamu taha jäi hoov, mis oli tavaliselt pikk ja kitsas. Hoovi pääses kangialuse kaudu, väikeste kinnistute korral sageli ka läbi eeskoja. Tänavaäärne ehitusosa oli tavaliselt kaetud ühtse kõrge viilkatusega, selle viil asus vastu tänavat. Katusekattena kasutati tavaliselt kive, harvem laudu või vaskplekki. Kangialune paiknes suuremate hoonete korral tihti omaette viilu- või poolviiluga (vahel ka lameda katusega) hooneosas, mida nimetati väravahooneks. Hoovihoonetes asusid majapidamisruumid, aidad, tallid, laudad ning sulaste ja teenijate eluruumid. Viimased asusid harilikult hoovimaja teisel korrusel, kuhu pääses kas puust välistrepi või siis müüritrepi kaudu. Müüritrepp paiknes reeglina poolümaras väljaastes. Hoovihoone ülemised korrused toetusid vahel ka sammastele, et kitsastel kinnistutel paiknevaid õuesid avardada. Ruumijaotuse poolest olid keskaegsed elamud sõltumata omaniku jõukusest üksteisega võrdlemisi sarnased
annaabi.ee 
