tanav
Tehniline reeper s I ,t Pinnastee
Koordinaatv5rgu rist lI Raudtee, trammitee
I
Kivist eluhoone 2f
säilitamine ja heakorrastatud haljasalade rajamine. 7. Tuleohutus Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass elamutel on TP3. Samas on lubatud ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Planeeritavad elamud on kuni 2 korruselised, TP3 tulepüsivusklassiga. Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. määrusele nr. 315 ,,Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", mille järgi peaks hoonetevaheline minimaalne 8 meetrine kuja laius takistama tule levikut teistele hoonetele. 9
vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust. (5) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel keldriruumides on tuletõkkekonstruktsiooni tuletundlikkuse nõudeks, välja arvatud TP3-klassi ehitises olev ühe eluruumi juurde kuuluv kelder, vähemalt A2-s1,d0. Tule naaberehitistele leviku takistamine (1) Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. (2) Lõikes 1 nimetatu täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. (3) Lõikes 2 nimetatud hoonetevahelise kuja arvestamisel võib lugeda üheks hooneks tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavat hoonetekompleksi, kusjuures: 1) sellised hooned peavad olema tuleohutusest lähtuvalt samases klassis, vastavalt kas TP1, TP2 või TP3;
· (8) Ajutise telk-kogunemishoone rajamiseks kasutatava materjali klass peab olema vähemalt D-s2,d2, kusjuures peab olema tagatud piisav evakuatsiooni võimalus ja tule teistele telk-kogunemishoonetele leviku takistamine. · § 19. Tule naaberehitistele leviku takistamine · (1) Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. · (2) Lõikes 1 nimetatu täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. · (3) Lõikes 2 nimetatud hoonetevahelise kuja arvestamisel võib lugeda üheks hooneks tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavat hoonetekompleksi, kusjuures: 1) sellised hooned peavad olema tuleohutusest lähtuvalt samases klassis, vastavalt kas TP1, TP2 või TP3;
peab olema vähemalt pool tuletukke konstruktsioonile ettenähtud ajast. Tuletõkkekonstruktsioone läbivad tehnosüsteemid ei tohi suurendada suitsu ja tule levikut. 10 Tulemüür Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele. Kui on oht, et tuli võib levida ühelt hoonelt teisele tuleb nende vahele ehitada tulemüür. Tulemüür tuleb rajada mittepõlevatest materjalidest ja avatäidete tulepüsivus peab olema sama mis tulemüürilgi. Tulemüür peab toetuma mittepõlevale vundamendile ning olema staatiliselt püsiv ka hoone tarindite varisemise korral nii ühel kui ka mõlemal pool tulemüüri. Tulemüüris olevaid uksi ei tohi kasutada evakuatsiooniks
Põllumajanduslik maa – heinamaa, põld, karjamaa... Ei ole lubatud liikuda külvil,orasel,viljas,istandikus ja mesilas; samuti kohas, kus liikumisega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi puudub piire või keelav tähis. Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. ︎Ära roni alale, mida maaomanik aktiivselt kasutab, sh hoonetevaheline ala, ära häiri kodurahu ega riku omandit! Liikumine – veekogud Avalik kasutamine: suplus, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük Mootorsõidukiga vees või jääl liikumine EI OLE avalik kasutus! Mitteavalikult kasutatavat veekogu tohib kasutada üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte) Purre, sild või mõni muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ja võib kasutada
tüüpprojekti järgi ehitatud elamute asetamine regulaarselt paigutatud ridade või gruppidena üksteise kõrvale, erinevalt eramute linnaosadest, kus enamasti iga hoone oli naabrist millegi võrra erinev. Muudest linnaosadest eristab tervikliku planeeringu järgi rajatud vabrikuasulaid ka teistsugune väliseluruumi kontseptsioon. Siin, eriti just tööliskasarmute piirkondades, puuduvad sageli iga elamu juurde kuuluvad privaatsed õued ja aiad ning hoonetevaheline ruum on lahendatud ühtse kõigile avatud alana. Eraldiseisva grupina võib märkida raudteelaste elamuid (Joonis 1.14), mida võib kohata mitmete tsaariaegsete jaamakomplekside juures nii linnades kui väljaspool linnu, ka Tallinnas Kopli kaubajaama ligiduses. Vanimad neist pärinevad 1870. aastast, mil rajati Peterburi-Tallinn-Paldiski raudteeliin. Nende hulgas on suuremaid kahekorruselisi maju, kuid enamik on siiski ühekorruselised pikad madalal soklil hoonemahud, sageli mitme sissekäiguga
annaabi.ee 
