Rakvere ordulinnus
oli varustatud tõstesilla ja nn. hundiauguga, sisemine langevõrega. Vahetult
väravaehitisega külgnes massiivne poolümar rondeel, kus põhjaküljel asus
kamina ja hüpokaustahjuga vahiruum (mõlemad 15. sajandi lõpust - 16. sajandi
algusest.
Vastu lõunaeeshoovi ringmüüri toetusid mitmed ääremajad, mis korduvate
ümber- ja kokkuehitamiste tulemusena moodustasid Liivi sõja alguseks tugevaid
eeshoovi tiibu hõlmavaid hooneteplokke. Läänemüüri põhjapoolse lõigu
sisekülg oli oli hoonestatud juba 14. sajandil. samal sajandil või järgmise sajandi
alguses ehitati lõunaeeshoovi läänemüüri vastu poolkeldri ja primitiivse
kerishüpokaustahjuga kivihoone (13,9 x 9,8 m), mis 15. sajandi lõpus või 16.
sajandi alguses ühendati üheks tiivaks põhja pool asunud hoonega.
Liivi sõja ajal ümbritsesid venelased linnuse eeskaitsevööndiga, mis paiknes