Linna kompaktsus ja laialivalgumine
elamualadeks, näiteks Rotermanni kvartalis. (Ideon, 2006)
Tallinnale kui valglinnale viitab mitmeid aspekte, näiteks mitmete eraldiseisvate uusasumite
rajamine, regionaalsete ja üldplaneeringute puudumine või nende muutmine
detailplaneeringutega. Siiski ei saa Tallinnat üheselt nimetada ka valglinnaks. Mõningad aspektid
viitavad sellele, et Tallinnat võiks nimetada hajali asustusega mitmekeskuseliseks linnastuks,
näiteks Ideon (2006) on oma uurimuses leidnud, et väga palju uusi hoonestusalasid on tekkinud
eksisteerivate keskuste juurde, mis on vastu rääkiv totaalse valglinna tekkele. Lisaks on arenenud
transport keskuslinna Tallinna ja mitmete eeslinnaliste keskuste vahel ja avalikud teenused on
mitmekesistunud.
8. Kokkuvõte
Kompaktne linn ning valglinn on omavahel vastanduvad mõisted. Linna kompaktsusest on
kirjutatud palju artikleid ja raamatuid, kuid kompaktse linna täpse definitsiooni osas ei olda ühel
nõul
annaabi.ee 
