4. tegevused – mida õpilane peale konspekti lugemist peab olema võimeline iseseisvalt sooritama. (Laanpere, M. 2002) Alustada tuleb tegevuste määratlemisest, sest tegevustest sõltub õpisisu. Konspektis käsitletavad faktid, mõisted ja reeglid peavad toetama tegevuste sooritamist. Enamasti on tegevus – kui vilumus raskesti määratletav. Defineerimise lihtsustamiseks tuleks mahukam ja abstraktsem oskuste kogum jagada väiksemateks hoomatavateks osadeks. Tekib nõndanimetatud tegevuste hierarhia: 1. vilumus jagatakse ülesanneteks; 2. ülesanded jagatakse tegevusteks; 3. tegevused jagatakse operatsioonideks. (Laanpere, M. 2002) Valdkonna liigendamine tegevusteks on väga oluline ka õppematerjali moduleerimise seisukohast. Seepärast jääb projektijuhtimise faktide, mõistete ja reeglite määratlemine antud magistritöö raamest välja.
Vinnitsa piirkonnas moodustada üks suuremaid katlaid, hävitati mitmed piirilt taandunud NL tankikorpused. Juuli keskpaiku tekkis sakslastel I tõsisem takistus- tulenes vajadusest määratleda järgneva sõjategevuse konkreetne siht. Pealetungile oli mindud 3 suunas- saksa väejuhatus oli lootnud, et suudab võrdselt tugev olla kõigis kolmes suunas, tegelikkuses tuli välja, et nii kena asi siiski pole, jõude ei jätkunud, Vm mastaabid osutusid sakslastele väga raskesti hoomatavateks, teede võrk oli NL-s tunduvalt hõredam, kommunikatsiooniliinid venisid pikaks, kaotasid paindlikkuse. Vm siserajoonidest jõudis lahingutandrile uusi reservvägesid, olid kiirelt kokku klopsitud, halvasti välja õpetatud ja relvastatud, relvavarud said otsa. Sõjaline toodang katkes mõneks ajaks. Esines juhtumeid, kus terve diviis saadeti rindele ilma mingi relvastuseta. Saksa kindralitele oli ebameeldiv üllatus, et Punaarmee üritas jätkuvalt vastupanu osutada
annaabi.ee 
